Pressinõukogu arutas Hardi Kaljuranna kaebust Tartu Postimehe veebis 6. juunil 2018 ilmunud artikli „Video. Valvearst öisele abipalujale: „Mis sul viga on, raisk?““ ja Tartu Postimehe paberlehes 8. juunil ilmunud artikli „Valvearst andis patsiendi politseisse, patsient ähvardab arsti kohtuga“ peale ja otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.

Artiklid koos videoga kirjeldavad Tartu Ülikooli Kliinikumi EMOs asetleidnud konflikti patsiendi ja valvearsti vahel. Veebis olnud lugu sisaldab haigla avalike suhete juhi kommentaari ja paberlehe loos sai sõna ka Hardi Kaljurand.

Hardi Kaljurand kaebas Pressinõukogule, et veebis olnud loo pealkiri sisaldab valet, sest väljendit „raisk“ ta ei öelnud. Kaebaja leiab, et video on filmitud ebaseaduslikult ja avaldatud videos ei olnud tema nägu ainsana hägustatud. Kaebaja märkis, et kuna veebiartiklis ei olnud tema nime, siis ei saanud olla ka tõeseid teise osapoole väiteid. Kaebaja leiab, et paberlehes ilmunud artikli toon on teda halvustav ning tema seisukohad ja seletused ei ole esitatud tõsiseltvõetavatena.

Tartu Postimees vastas Pressinõukogule, et kaebaja kasutas dialoogis sõna „raisk“ ja see on kuuldav ka videosalvestisest. Leht selgitas, et ei ole ise videot teinud, kuid kuna Lõuna-Eesti suurima haigla erakorralise meditsiini osakond on avalik ja ühiskondlikult oluline koht, on seal toimunu avaldamine seetõttu õigustatud. Tartu Postimees selgitas, et veebiartiklis ei avaldatud arsti nime ja seepärast olid videos kõigi isikute näod hägustatud. Leht lisas, et sama video jõudis hägustamata nägudega veebilehele siis, kui kaebaja oli omal initsiatiivil end toimetusele tutvustanud ja palunud avalikustada oma selgituse. Toimetus selgitas, et edastas lugejatele konflikti osapoolte versioonid ja et artikli toon ei ole halvustav.

Pressinõukogu otsustas, et Tartu Postimees ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul on artiklites saanud sõna osapooled – patsient ja haigla. Lisaks on kaebaja saanud sõna paberlehes avaldatud loos.

Pressinõukogu hinnangul ei riku video avaldamine kaebaja eraelu puutumatust.

Kuna kaebaja ei too välja, millised olid loos sisaldunud eksitavad faktid, siis ei saa Pressinõukogu selles osas seisukohta võtta.