Pressinõukogu arutas Hardi Kaljuranna kaebust Delfis 6. juunil 2018 ilmunud artikli „Video. Tartu Ülikooli kliinikumi arst käratas patisendile: minuga ei ole mõtet möliseda! Katkine varvas seo ise kinni tampooni abil“ peale ja leidis, et Delfi ei rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel koos videoga kirjeldab Tartu Ülikooli Kliinikumi EMOs asetleidnud konflikti patsiendi ja valvearsti vahel. Lugu sisaldab ka haigla avalike suhete juhi kommentaari.

Hardi Kaljurand kaebas Pressinõukogule, et loos on kasutatud sihilikult teda mustavat tooni ja esitatud eksitavaid fakte. Kaebaja märkis, et kuna artiklis ei olnud tema nime, siis ei saanud olla ka tõeseid teise osapoole väiteid. Kaebaja leiab, et video oli ebaseaduslik.

Delfi vastas Pressinõukogule, et video avaldati seoses aktuaalse päevasündmusega, mille puhul oli avalik huvi olemas. Delfi leiab, et EMOsse abi saamiseks pöördunud isiku suhtes kasutas meditsiinitöötaja ebatsensuurseid väljendeid ja jättis inimese abita. Delfi leiab, et kohatult käitunud meditsiinitöötaja ei olnud kolmandate isikute jaoks identifitseeritav ja seega ei rikutud video avaldamisega kaebaja eraelu puutumatust. Kuna patsient pöördus abi saamiseks Tartu Ülikooli Kliinikumi ja loos on haigla seisukoht olemas, siis on Delfi hinnangul teine osapool sõna saanud. Delfi lisas, et kaebaja ei nimeta kaebuses, milliseid eksitavaid väiteid artikkel sisaldas. Delfi märkis, et 8. juunil ilmus järellugu, milles kajastati ka kaebaja seisukohti.

Pressinõukogu otsustas, et Delfi ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul on artiklis saanud sõna osapooled – patsient ja haigla. Lisaks on kaebaja saanud sõna jätkuloos.

Pressinõukogu hinnangul ei riku video avaldamine kaebaja eraelu puutumatust.

Kuna kaebaja ei too välja, millised olid loos sisaldunud eksitavad faktid, siis ei saa Pressinõukogu selles osas seisukohta võtta