Pressinõukogu arutas kaebust Eesti Päevalehes ja Delfis 10. jaanuaril 2019 ilmunud artikli „Liiklusõnnetuses süüdi tunnistamata meest ähvardas nõude tõttu kohtuasi“ peale ja otsustas, et väljaanded ei rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib kolm aastat tagasi mopeediga liiklusõnnetusse sattunud noormehest, kel puudus juhiluba ja seetõttu saatis kindlustusfirma talle nõude ja ähvardas selle maksmata jätmisel kohtuasjaga.

Kaebaja leiab, et artikkel sisaldab valeinfot selle kohta, nagu ta oleks olnud liiklusõnnetuses süüdlane. Samuti ei ole kaebaja rahul artiklis oleva väitega, et seaduse järgi pole vaja teada, kes õnnetuse põhjustas.

Delfi ja Eesti Päevaleht vastasid Pressinõukogule, et kaebaja võttis ise Päevalehega ühendust ja soovis kindlustusvaidluse asjaolude kajastamist. Toimetus märkis, et artiklis on läbivalt väidetud, et liiklusõnnetuse süüdlast politsei ei fikseerinud. Küll aga oli politsei fikseerinud asjaolu, et kaebajal ei olnud liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtivat juhtimisõigust. Vastavalt liikluskindlustuse seadusele on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui isik juhtis sõidukit ebaseaduslikult. Seda väitis toimetuse sõnul artiklis kindlustuse esindaja. Toimetus leiab, et artiklis on käsitletud juhtumi asjaolusid õigesti.

Pressinõukogu otsustas, et Eestis Päevaleht ja Delfi ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Mõlemad osapooled on artiklis sõna saanud, vaidlus on pigem kaebaja ja kindlustusettevõtte vahel, väljaanded on vahendanud neid erinevaid seisukohti. Lisaks ei ole artiklis kaebaja identifitseeritav.