Pressinõukogu arutas Nikolai Degtjarenko kaebust venekeelses Delfis 8. detsembril 2018 ilmunud artikli „Löömameeste kaitse all: vene poliitikud ei suutnud kokkuleppele jõuda ja viskasid üksteist EÜVPst välja“, 9. detsembril ilmunud artikli „EÜVP juhatus: 8. detsembril toimus valekongress“ ja 3. märtsil 2019 ilmunud artikli „Degtjarenko jäeti ilma võimalusest saada peaministriks. EÜVP loobus tema kandidatuuri esitamisest“ peale ning otsustas, et väljaanne ei rikkunud head ajakirjandustava.

Artiklid räägivad Eesti Ühinenud Vasakpartei (EÜVP) valekongressist 8. detsembril Tallinnas, sellest, et samale nimele pretendeerib kaks seltskonda poliitikuid ning et EÜVP ametlik esindaja viskas valekongressi korraldajad erakonnast välja. Kolmas artikkel räägib sellest, et EÜVP otsustas usalduse kaotamise tõttu loobuda Degtjarenkost erakonna peaministri kandidaadina, kuigi sama erakonna juhatuse kolm liiget väidavad vastupidist.

Nikolai Degtjarenko kaebas Pressinõukogule, et artiklites on esitatud tema kohta ebaõigeid andmeid. Kaebaja ei ole rahul, et 9. detsembril ilmunud artiklis on kirjas, et kongressil osales erakonda mitte kuuluvaid inimesi. Samuti ei ole kaebaja rahul, et artikkel „Löömameeste kaitse all: vene poliitikud ei suutnud kokkuleppele jõuda ja viskasid üksteist EÜVPst välja“ sisaldab tema ja ajakirjaniku privaatset vestlust. Kaebaja väitel ei informeerinud ajakirjanik, et salvestab vestluse.

Delfi vastas Pressinõukogule, et ajakirjanik ei salvestanud vestlust, vaid tegi märkmeid, mis artiklis avaldati. 9. detsembri artiklis olev väide kongressil osalenud külaliste kohta pärineb erakonna juhilt ja ka kaebaja kinnitab kaebuses, et viibis üritusel külalisena. Delfi selgitas, et kolmas artikkel kajastas vastakaid arvamusi erakonna peaministrikandidaadi kohta: EÜVP juhatuse liige saatis Delfile info, et kaebaja tagandati peaministrikandidaadi kohalt ja Delfil puudus alus partei juhatuse liikme sõnades kahelda. Samas ilmus ka teiste juhatuse liikmete avaldus, kus väideti, et kaebaja on peaministrikandidaat.

Pressinõukogu otsustas, et venekeelne Delfi ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul on artiklites antud kõigile osapooltele sõna, ajakirjaniku ja kaebaja vestlus põhines märkmetel ja kaebaja oli teadlik, et räägib ajakirjanikuga ning artiklid ei sisalda ka valeväiteid.