Pressinõukogu arutas Kaido Peremehe kaebust Eesti Päevalehes 22. novembril 2020 ilmunud artikli “Tuukrite “tõde ja õigus”: muinsuskaitse soperdas ühele osalisele hanke ajal loa, ent pääses kriminaaluurimisest” peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Artikkel räägib konfliktist Eesti allveearheoloogias muinsuskaitseameti tekitatud eksimuste tõttu.

Kaido Peremees kaebas Pressinõukogule, et artikli pealkiri sisaldab lubamatut halvustavat väärtushinnangut ja seab tema ettevõttele muinsuskaitseameti poolt antud tegevusloa kahtluse alla ning jätab mulje, et luba on saadud õigusvastaselt. Kaebaja leiab, et artikli sisu selliseks pealkirjaks põhjust ei anna. Samuti leiab kaebaja, et artikli esimene pool kajastab seisukohta, nagu oleks ta tegevusluba ja hankel kvalifitseerumine ebaseaduslik. Kaebaja leiab, et artiklis on asjaolud esitatud selliselt, et see kõik on korruptiivne. Kaebaja leiab, et see kahjustab tema mainet, kuigi tõendit seotusest korruptsiooniga ei ole välja toodud. Kaebaja leiab, et artikkel sisaldab valeväiteid. Samuti ei ole kaebaja rahul eksitava alapealkirjaga “kahtlased asjaolud”, sest jääb arusaamatuks, millised asjaolud on kahtlased.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et kaebaja nägemus on artiklis esitatud. Leht märkis, et loo ilmumise järel ei võtnud kaebaja toimetusega ühegi väite ümberlükkamiseks ühendust. Leht lisas, et artikli pealkiri ei käsitle kaebaja ettevõtet ja on tõene. Leht selgitas, et artikkel räägib muinsuskaitseameti vigadest, mida amet ka ise tunnistas. Leht lisas, et artiklis ei esitata kaebaja kohta korruptiivseid kahtlusi. Leht märkis, et kaebaja ütles ajakirjanikule telefonintervjuus, et on teise tuukri peale pahane ja loos kasutati kaebaja tsitaati. Leht leiab, et konflikti osapooli on kajastatud tasakaalukalt ja objektiivselt.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Pressinõukogu hinnangul  jätavad artikkel, pealkiri ja loo juhtlõik koosmõjus mitmeti mõistetava mulje, nagu oleks kaebaja seotud muinsuskaitseameti tehtud veaga ja vea parandamisega.