Pressinõukogu arutas Imre Rammuli kaebust Õhtulehes 11. novembril 2020 ilmunud artikli “ET AINULT KEEGI TEADA EI SAAKS! Imre Rammul survestas ajakirjanikku: “Ma panin oma inimesed teid jälitama!”” ja 29. novembril ilmunud artikli “Imre Rammul nõuab tema suhtlusstiili kritiseerinud naiselt mainekahju hüvitamist” peale ning otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.

Artiklid räägivad psühhiaater Imre Rammuli suhtumisest tema poole kirja teel pöördunud noormehesse, tema sõbrannasse, kes postitas Tervisetrendi psühhiaatri kohta hinnangu ning ajakirjanikku.

Imre Rammul kaebas Pressinõukogule, et esimene artikkel sisaldab eksitavat infot selle kohta, nagu oleks ta pannud kedagi ajakirjanikku jälitama. Teise artikli puhul märgib kaebaja, et illustreerival pildil on avaldatud eksitav ja ebaõige info. Kaebaja ei ole rahul, et temaga enne teise artikli ilmumist ühendust ei võetud ja vastulause võimalust ei pakutud. Kaebaja leiab, et mõlemad artiklid on kallutatud ja ajakirjanik on lähtunud eelkõige vastaspoole seisukohtadest.

Õhtuleht vastas Pressinõukogule, et kaebaja ja ajakirjaniku vahel toimus mitmeid vestlusi ja kirjavahetusi ja kaebaja ähvardus jälitamise kohta leidis aset vestluses, hiljem ka kirjalikult ning see on tõestatav. Õhtuleht selgitas, et tsitaati “näkku sülitamisele võivad järgneda tagajärjed” on kasutatud õigesti ja selle sõnu või mõtet ei moonutatud. Õhtuleht selgitas, et teises artiklis on põhjalikult refereeritud nõudekirja ja loos pole ühtegi faktiviga. Lisaks ei ole teises artiklis esitatud kaebaja kohta ühtegi väidet, mis vajanuks eraldi kommentaari.

Pressinõukogu otsustas, et Õhtuleht ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul kajastavad mõlemad artiklid kaebaja seisukohti. Pressinõukogu hinnangul ei ole kaevatavad väited mõlemas artiklis ebatäpsed, sest need annavad edasi kaebaja poolt öeldut või öeldu mõtet.