Pressinõukogu arutas Marku Lampi kaebust Postimehes 31. augustil 2023 ilmunud artikli „Metsasõja võtmeisik koondatakse ametist“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Artikkel räägib endise keskkonnaministeeriumi asekantsleri Marku Lampi tegevusest ja Postimehe kahtlusest, et ta tekitas riigile sadu miljoneid eurosid kahju.

Marku Lamp kaebas Pressinõukogule, et artikkel sisaldab tema kohta ebaõigeid ja tõendamata süüdistusi. Kaebaja väitel on artikli juhtlause ebaõige ja eksitav ning ümber lükatud sisuliselt ka loo lõpus. Kaebaja leiab, et ajakirjanik tõlgendas tema selgitusi RMK kestvuslepingute kohta ebaõigesti ja lõi sellega temast eksitava ja negatiivse kuvandi. Kaebaja lisas, et artiklis on avaldatud väiteid selle kohta, mida ta on väidetavalt öelnud või teinud, kuid mida ta tegelikult öelnud ega teinud ei ole. Artikli lõpuosas on avaldatud suurem alapeatükk pealkirjaga „Ülevaade Marku Lambi osalusel korraldatud suurematest pahandustest Eesti metsanduses“, mis jätab lugejatele mulje, nagu oleks Eesti metsanduspoliitikas tehtud „pahandusi“ ehk tehtud midagi valesti ja käitutud riigile, rahvale ning metsale kahjulikul viisil. Samuti jätab pealkiri mulje, et kaebaja on nende „pahanduste“ põhjustaja või vähemalt üks põhjustajatest. Kaebaja leiab, et artikkel sisaldab väiteid, mida on esitatud kui tõendatud faktiväiteid, kuid mis tegelikult on ajakirjaniku spekulatsioonid. Mitmed sellised väited on ka vastulausetega varasemalt ümber lükatud. Kaebajale anti enne artikli ilmumist võimalus vastata ajakirjaniku küsimusele, mida ta ka tegi ning tema kommentaar on ka artiklis avaldatud, kuid kaebaja leiab, et talle antud vastulause võimalus on olnud üksnes formaalne ja sisuliselt ei ole tema selgitustega arvestatud.

Postimees vastas Pressinõukogule, et Postimees tugineb artiklis avaldatud väidete puhul erinevatele dokumentidele või allikatele. Postimees selgitas, et kaebaja sai enne avaldamist artikliga tutvuda ja kaebaja seisukoht avaldati. Postimees leiab, et juhtlause ei sisalda valeinfot, sest on tõendid kahju tekitamise kohta. Leht lisas, et Marku Lamp ei vastanudki küsimusele, kas ta on kontrollinud RMK kestvuslepingute sisu ning ta ütles, et keskkonnaministeeriumi järelevalve seisneb selles, et täidetud oleks õigusaktide nõuded, sellele vastavalt koostatud RMK-sisesed juhised ja et nende täitmist kontrollitaks. Seega on lehe hinnangul õige väide, et kaebaja lepinguid sisuliselt ei kontrollinud ega andnud seda ülesannet ka RMK nõukogule. Toimetus leiab, et hinnang „kaebaja osalusega pahandused“ on põhjendatud. Toimetus selgitas, et kaebaja osalusega pahandusteks on nii Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus, avalikkuse eest varjatud metsa ette- ja üleraie. Seejuures Postimees on alati andnud kaebajale võimaluse ka oma seisukohti ajalehes väljendada.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad ning uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil. Pressinõukogu leiab, et artiklist ei ole võimalik aru saada, millised on ajakirjaniku hinnangud ja millised tõendatud faktid.

Samuti rikkus Postimees ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11., mis näeb ette, et pealkirjad ja juhtlaused ei või auditooriumi eksitada. Pressinõukogu hinnangul on eksitav juhtlause esimene lause, sest artikkel selles väidetut ei tõenda.