Pressinõukogu arutas Viimsi vallavalitsuse kaebust Postimehes 25. aprillil 2024 ilmunud artikli ”Viimsi vald pressib haljasalale ärihoonet“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Artikkel räägib Viimsi vallamaja vastas olevale haljasalale ärihoone või elamu ehitamise plaanist.

Viimsi vallavalitsus kaebas Pressinõukogule, et artikkel sisaldab eksitavat infot planeeringu ja rohevõrgustiku teemaplaneeringu kohta. Kaebaja leiab, et sõna „pressimine“ ei kirjelda objektiivselt ega neutraalselt kehtivast seadusandlusest lähtuvat menetlusprotsessi ning selle kasutamine juhtlõigus on lugeja teadlik vaenulikult häälestamine vallavalitsus suhtes ja see näitab ajakirjaniku negatiivset hoiakut Viimsi vallavalitsuse suhtes. Kaebaja hinnangul loob artikkel mulje, nagu oleks detailplaneeringu menetlus seni toimunud saladuskatte all, kuigi vald on oma ametlikes kanalites kõikidest menetlusega seotud sammudest teavitanud. Kaebaja ei ole rahul, et ei saanud kommenteerida artiklis olevat süüdistust, et osad inimesed saavad vallas ehitustegevusega edasi minna ja teised mitte. Kaebaja väitel sisaldab artikkel valeinfot Tammelaane metsa elamuarenduse kohta.

Postimees vastas Pressinõukogule, et ajakirjanik ei häälestanud lugejat vaenulikult vallavalitsuse suhtes, vaid võttis tekkinud olukorra lühidalt kokku. Postimees selgitas, et juhtlõigus võtab ajakirjanik kokku Viimsi vallavalitsuse soovi lubada vallamaja vastas asuvale Uustalu kinnistule ärihoonet, kuigi kehtivad dokumendid seda ei luba, ja esitab kohalike soovi rajada selle asemel kinnistule puhkeala. Postimees lisas, et 2009. aastal kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ seletuskirjas on  öeldud, et valla haljastule nr 21, mille koosseisu kuulub ka artiklis käsitletud kinnistu, kavandatakse parki ja sel on tähtsus tiikide puhveralana. Samuti, et alale on keelatud ehitada hooneid. Erandina on lubatud Uustalu kinnistule ehitada maksimaalselt üks elamu juhul, kui seda näeb ette Viimsi aleviku ja lähiala üldplaneering. Postimees selgitas, et ajakirjanik tutvus põhjalikult mõlema osapoole esitatud materjaliga, käsitles seda objektiivselt ning vormistas lugejale arusaadavasse vormi.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad ning uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil. Pressinõukogu hinnangul ei ole artikli juhtlõigu tonaalsus objektiivne, vaid on hinnanguline, ning artikkel seda faktidega ei toeta.