Pressinõukogu arutas Luukas Kristjan Ilvese kaebust Eesti Ekspressis 9. veebruaril 2024 ilmunud artikli „Riigi IT-juht Luukas Ilves löödi ametist minema: projektid ei edenenud, ta ainult esines ja filosofeeris!“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Luukas Kristjan Ilves kaebas Pressinõukogule, et artikkel sisaldas tema karakterit, töösooritust ning pädevust tugevalt ründavaid väiteid, kahjustas oluliselt tema mainet ja põhjustas vaimseid kannatusi. Kaebaja lisas, et ei nõustu artikli sisuga ning eitab artiklis toodud väidete tõesust ning asjakohasust. Kaebaja hinnangul viitab artikkel konfliktile, kuid sõna talle ei antud. Kaebaja lisas, et artikli ilmumise päeval tegi ajakirjanik talle kaks vastamata kõnet kell 12:30 ja saatis ühe sõnumi kell 12:31, artikkel postitati veebi 20 minutit hiljem kell 12:51 ning see kõik mahtus ajaliselt ühe nõupidamise sisse, mil ta telefon oli hääletu. Kaebaja selgitas, et artikkel ilmus päeval, mil ta andis teada enda lahkumisest digiarengu asekantsleri kohalt. Kaebaja hinnangul puudus kaalukas avalik huvi, mis nõudnuks artikli kohest ilmumist või takistanuks ajakirjanikul leidmast aega, et anda talle võimalus kommentaariks. Kaebaja ei ole rahul, et tema vastu konkreetselt esitatud süüdistused on kõik esitatud autori kokkuvõttena vestlustest anonüümsete allikatega või siis juba faktiväidetena, ilma et oleks viidatud konkreetsele allikale. Kaebaja lisab, et väidetavatest teostamata plaanidest pole toodud mitte ühtegi näidet ning arvestades süüdistuste tõsidust võinuks  ajakirjanik leida tema kaheaastase tegevuse jooksul vähemalt ühe konkreetse neid hinnanguid toetava näite või tsiteerida vähemalt konkreetseid allikaid nende süüdistuste osas. Kaebaja leiab, et artikli pealkiri on eksitav ja ei leia tuge loo sisust.

Eesti Ekspress vastas Pressinõukogule, et artikli autor kirjutas enne vaidlusaluse artikli avaldamist lugu personaalse riigi projektist, millega kaebaja oli seotud ja vestles paljude projektiga seotud isikutega. Personaalse riigi artiklis oli plaanis jätta kaebajale üks lõik, kuid enne ilmumist tuli uudis, et Luukas Kristjan Ilves lahkub ametist. Kaebajale uue töökoha leidmine ministeeriumis näitab, et tema teadmisi ja oskusi hinnati ning seega ei ole artikkel konflikti sisaldav, mis nõuaks vastulauset. Kuna tegemist oli uudislooga, siis oli selle ilmumine ajakriitiline. Ajakirjanik helistas kaebajale ja saatis sõnumi, kuid vastust ei saanud. Ka peale artikli ilmumist ei võtnud kaebaja toimetuse ega ajakirjanikuga vigade parandamiseks või täpsustamiseks ühendust. Toimetuse hinnangul on artikli pealkiri asjakohane, sest kaebaja töökohavahetus ei olnud tema vaba valik ning kui ta oleks hästi asekantsleri tööga hakkama saanud, ei oleks olnud vajalik talle teist töökohta pakkuda. Leht selgitas, et kuna kaebaja jätkab IT-valdkonnas, siis ei soovinud koostööpartnerid ja kolleegid avalikult oma arvamust avaldada. Eesti Ekspress märkis, et kõrgete riigiametnike töö on avaliku tähelepanu all ja selle kvaliteedi osas on põhjendatult kõrgemad ootused.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Ekspress rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis ütleb, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu hinnangul oli tegemist konflikti sisaldava looga ning seetõttu oleks pidanud Luukas Kristjan Ilvesele sõna andma. Pressinõukogu hinnangul oli  kontaktivõtt kahe kõne ja sõnumiga näiline ning ei saa eeldada, et allikal on võimalik  paari minuti jooksul vastata ja kommenteerida. Samuti ei olnud loo avaldamisega sellisel kujul kiiret ning ajakirjanik oleks pidanud tegema veel pingutusi, et saada kaebaja kommentaari.

Eesti Ekspress rikkus ka ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad ja uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel infol ning punkti 4.11., mis näeb ette, et fotod, fotode allkirjad, pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvustused ei või auditooriumi eksitada. Pressinõukogu hinnangul sisaldab pealkiri oletust „löödi minema“ ja juhtlõik väidet, et ta ei saanud oma tööga hakkama, kuid viiteid konkreetsetele allikatele ja selgetele puudustele töös ei ole ning seetõttu ei ole aru saada, kas pealkirjas ja juhtlõigus on oletused või faktid.