Tallinn, 5. mai 2022. Teisipäev oli Eesti demokraatiale hea päev, sest Eesti tõusis aastaga maailma ajakirjandus-vabaduse indeksis 15. kohalt neljandale.

Kolmapäev oli Eesti demokraatia kurb päev, kui prokuratuur sekkus ajakirjandus-vabadusse ja määras trahvi Eesti Ekspressi ajakirjanikele professionaalse ja südamega tehtud töö eest. Trahviti ka Eesti Ekspressi kirjastavat Ekspress Meediat.

Otsus loob ohtliku ja hirmutava pretsedendi, sest rahapesukahtlus Eesti suurimas pangas on ühemõtteliselt avaliku huvi objekt. Prokuratuur nõuab, et ajakirjandus avaldaks vaid teavet, mis on nendega kokku lepitud. See ei ole demokraatliku ühiskonna ootus ajakirjandusele. See on suukorvistamine ja sõnavabaduse piiramine. See on ajakirjanike ähvardamine ja hirmutamine. 

Õigussüsteemi ülesanne on mõista ja aktsepteerida ajakirjanduse rolli Eestis ning kõikjal vabas ühiskonnas. Tänu meediale on suur osa taasiseseisvunud Eesti suurematest tehingutest, protsessidest, otsustest ja valikutest olnud oluliselt läbipaistvamad kui mujal Ida- ja Kesk-Euroopas. Sellel kindlasti on olnud väga suur mõju Eesti kiirele arengule ja läbipaistvusele, eriti võrreldes meie saatusekaaslastega.

Sõda Ukrainas ja valitsejate poolt hävitatud sõltumatu ajakirjandus Venemaal ning Valgevenes tuletab meile ajakirjandusvabaduse tähendust eriti teravalt meelde.

Toetame kolleege Eesti Ekspressist. Väljaanne ja kirjastus kavatsevad ajakirjandusvabaduse seisukohalt ohtlikku pretsedenti loova kohtuotsuse vaidlustada. Ajakirjanik ei pea töö tegemiseks prokuratuuri teavitama, sellelt luba küsima või laskma riigil avaliku huvi üle otsustada. Selliste reeglite järgi tehakse ajakirjandust ühes teises riigis.

Eestis on sõna vaba!

Eesti Meediaettevõtete Liit ja Eesti Rahvusringhääling