Pressinõukogu arutas Tarvo Alevi kaebust Eesti Päevalehes 12. septembril 2021 ilmunud artikli „Lugeda ja arvutada ei oska“ peale ja otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib Tarvo Alevi blogipostitusest, milles ta väidab, et vaktsineeritud surevad sagedamini kui mittevaktsineeritud. Samas on ka Statistikaameti arvutus, mis Tarvo Alevi väite ümber lükkab.

Tarvo Alev kaebas Pressinõukogule, et ta tõi oma blogipostituses välja riiklikule statistikale põhineva matemaatilise tehte. Kaebaja ei ole rahul, et talle ei antud võimalust enda väiteid selgitada ja põhjendada. Kaebaja märkis, et leht ei too välja, kuidas tema arvutused valed on. Kaebaja ei ole rahul, et artiklis on väidetud, et ta „ei oska lugeda ega kirjutada“ ning et tema arvutused on „pseudoteaduslikud“. Samuti on artiklis väidetud, et tema motiiviks on „pime usk, napp keskendumisvõime või see, et koolis jäi matemaatika-, bioloogia- ja emakeeletunnis lünki sisse“. Kaebaja peab artikli pealkirja eksitavaks, sest artiklist ei selgu, millel põhineb väide, et kaebaja ei oska lugeda ja arvutada.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et artikkel on kirjutatud kaebaja avaldatud postituse põhjal ning kaebusele lisatud arvutuskäik ei olnud artikli autorile loo kirjutamise aluseks. 26. augustil avaldas Terviseamet seoses kaebaja postitusega pressiteate, milles selgitati 53 vaktsineeritu surmajuhtumeid ning kutsuti üles mitte tegema järeldusi sotsiaalmeedia postituste põhjal, mille eesmärk on külvata hirmu ja segadust. Kaebaja postituse kohta tegi leht koos Statistikaametiga faktikontrolli, milles lükati kaebaja väited ümber. Leht on seisukohal, et artiklis olevad „pseudoteaduslikud arvutused“ ja „ei oska lugeda ja arvutada“ on asjakohased hinnangud ning nende tõendamiseks on Statistikaamet omapoolsed arvutused ja põhjendused esitanud 26. augustil avaldatud faktikontrollis. Eesti Päevalehe hinnangul ei ole tegemist konflikti sisaldava materjaliga, sest kajastati kaebaja sotsiaalmeediapostitusele tehtud kommentaari. Leht lisas, et loo autor on peale Statistikaameti kontrolli asunud oma hinnangus seisukohale, et kaebaja arvutused on valed. Leht selgitas, et kuna Statistikaamet on jõudnud järeldusele, et arvutused on valed, siis on järeldus pealkirjas õige ja see ei eksita lugejaid.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu leiab, et ajakirjanikul on õigus anda hinnang Statistikameti arvutustele ja kaebaja postitusele ning pidada usaldusväärseks ameti arvutusi. Pressinõukogu on seisukohal, et artikli pealkiri tuleneb loo sisust ning see ei ole eksitav, sest Statistikaameti arvutused lükkavad kaebaja väited ümber. Kuna tegemist oli ajakirjaniku arvamusega, mis põhines faktikontrollil, siis ei olnud alust kaebajale sõna anda.

Pressinõukogu juhib toimetuse tähelepanu selle, et artikli stiil on tarbetult üleolev ja õel. Hea ajakirjanduse tagamiseks tuleb ajakirjanikul suhtuda viisakalt ja lugupidavalt maailmavaadetesse, mis ajakirjaniku maailmavaate ja nägemusega ei ühti ning vältida teiste isikute alavääristamist. Lisaks leiab Pressinõukogu, et professionaalne ajakirjandus ei peaks laskuma praegusel ühiskonna lõhestumise ajal vaidlustesse selliste isikutega nagu kaebaja, kes ei ole avalikkusele tuntud ega arvamusliider ning selle kaudu teravdama tarbetut diskussiooni teema üle, mis probleemide konstruktiivsele lahendamisele kaasa ei aita, vastupidi neid loob.