Pressinõukogu arutas Imre Sooääre kaebust SL Õhtulehes 3. septembril 2005 ilmunud artikli „Mis on kepikõnni võlu?” peale ning otsustas, et leht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Imre Sooäär leiab, et artikkel sisaldab tema enda ja ta ema kohta lausvalet ja pahatahtlikku laimu ning solvab au ja väärikust. Kaebaja arvates ei põhine artikkel kontrollitud faktidel.

SL Õhtuleht vastas Pressinõukogule, et Imre Sooääre ema Inna Sooäär ei eitanud 27. veebruaril 2003 leiva ja hapukapsa pakkumist Muhumaa rahvale ning kinnitas tollal lehele, et teeb pojale reklaami. Artiklis kasutatud väljend „täis puukima” on aga ilukirjanduslik väljendusviis, mis viitab rikkalikule söömisvõimalusele. Leht peab arusaamatuks ka kaebaja süüdistust roiskunud toidu osas, sest artiklis on juttu kääritatud toidust.

Pressinõukogu otsustas, et SL Õhtuleht ei ole rikkunud head ajakirjandustava. Pressinõukogu ei näe põhjust kahelda faktides, millel artikkel tugines ning mida 2003. aastal ei lükanud ümber ka Inna Sooäär. Kuna tegu on arvamusartikliga, on ajakirjanikul õigus oma suhtumist poliitikasse väljendada, samas on puudutatud isikul aga õigus vastulausele oma veendumuste esitamiseks.

Statuudi kohaselt ei nõua Pressinõukogu väljaannetelt sisse kahjutasu ega avalike vabanduste avaldamist, nagu kaebaja taotles.