Pressinõukogu arutas Systemseparation Ltd kaebust Maalehe lisas „Põllu- ja Metsatehnika“ aprillis 2024 ilmunud artikli „Eesti suurimas erataimlas sirgub 7 miljonit metsataime“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Systemseparation Ltd kaebas Pressinõukogule, et artikli juures ei ole märget, et tegemist on sisuturunduse või reklaamiga ning materjal on esitatud moel, mida tavalugeja tajub ajakirjandusliku sisuna. Lisaks ilmus see Maalehe ajakirjandusliku materjali vahel ja levitati koos. Kaebaja märkis, et artiklis on esitatud tema kohta tõsiseid süüdistusi, luuakse vale kontekst ja kahjustatakse mainet. Kaebaja hinnangul ei ole väljaanne kontrollinud info tõesust ega allikate usaldusväärsust. Samuti ei ole kaebaja rahul, et sõna ei saanud.

Maaleht vastas, et väljaande „Põllu- ja Metsatehnika“ näol on tegemist Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakonna koostatud väljaandega, mitte Maalehe osaga. Kahetsusväärsel kombel jäi sellel korral inimliku eksituse tõttu vastav märge väljaande esikaanele kirjutamata, lisas Maaleht.

Pressinõukogu otsustas, et Maaleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 6.1., mis näeb ette, et reklaam ja suhtekorraldusmaterjal olgu auditooriumi jaoks selgelt eristatud ajakirjanduslikust tekstist/pildist. Pressinõukogu hinnangul ei ole lisa „Põllu- ja Metsatehnika“ puhul võimalik aru saada, kas tegemist on ajakirjandusliku sisuga või reklaammaterjaliga, sest lisa kaanel ei ole infot, et tegemist on reklaamiga. Sellest tulenevalt ei ole võimalik samuti kaevatava artikli puhul võimalik kindlaks teha, kas tegemist on ajakirjandusliku sisuga või mitte. Pressinõukogu tuvastas, et eksimus ei ole ühekordne nagu väidab Maaleht, sest ka eelmistel lisadel puudus viide, et tegemist on reklaamiga.

Samuti rikkus Maaleht lisaga „Põllu- ja Metsatehnika“ reklaami ja sisu eristamise hea tava leppe punkti 3, mis näeb ette, et  reklaam peab olema selgelt tähistatud ja eristatav ajakirjanduslikust materjalist, olenemata sellest, mis liiki või vormis ta on ja missuguseid meediakanaleid kasutatakse. Pressinõukogu hinnangul ei ole antud lisa ega artikli puhul võimalik aru saada, kas tegemist on reklaami või ajakirjandusliku sisuga.

Maaleht rikkus ka reklaami ja sisu eristamise hea tava leppe punkti 2, mis näeb ette, et tulenevalt reklaamiseadusest on reklaam vastutustundlik, aus, sünnis, hariv, kujundamaks arvamusi ja hoiakuid ning reklaami avaldajad ei kuritarvita auditooriumi usaldust. Pressinõukogu leiab, et kuna auditooriumil ei olnud võimalik aru saada, kas tegemist on reklaami või ajakirjandusliku sisuga, siis on lugejate usaldust kuritarvitatud.

Maaleht rikkus ka reklaami ja sisu eristamise hea tava leppe punkti 7, mis ütleb, et paberkandjatel ilmuval ajakirjandusväljaande reklaamvahelehel peab olema päismik, kus on öeldud, kes on selle reklaami tellija ning reklaamvahelehtede kujundamisel ei tohi matkida ajakirjandusväljaannet, mille vahel see ilmub. Pressinõukogu hinnangul ei olnud Maalehe vahel olev lisa märgistatud reklaamina.