Pressinõukogu arutas Pet Retail OÜ juhatuse liikme Aivar Roopi kaebust Eesti Päevalehes 22. märtsil 2024 ilmunud artikli „Ärimehe unistus puurideta koertehoiust muutus klientide ees salatsevaks pureluspesaks“ peale ja otsustas, et väljaanne ei rikkunud head ajakirjandustava.

Aivar Roop kaebas Pressinõukogule, et ajakirjanik ei kasutanud töögraafikute jt dokumentide saamiseks firma seaduslikku esindajat, vaid hankis need salaja ja anonüümselt ammu töölt lahkunud töötajatelt. Kaebaja hinnangul ei ole tegu ülekaaluka avaliku huvi puudutava juhtumiga, mis annaks ajakirjanikule aluse kasutada seadusega vastuolus olevaid viise info hankimiseks. Kaebaja leiab, et artikli pealkiri on eksitav, sest koertehoid ei ole salatsev. Kaebaja kinnitusel saavad päevahoidu toodud koerte omanikud ligipääsu läbi oma mobiiltelefoni kahele reaalajas töötavale kaamerale, kust saab omanik jälgida, mis tema ja teiste koertega hoius toimub. Samuti jätab pealkiri kaebaja hinnangul temast mulje kui läbikukkunud ja meeleheitel inimesest. Kaebaja hinnangul loob artikkel koertehoiust eksitava ja laimava kuvandi, sest ajakirjanik kasutas ära töölt vabastatud endiste töötajate isiklikust solvumisest kantud tuska. Samuti ei ole õige väide, et töötajad pidid kaebaja käsul varjama koerte purelemisi. Kaebaja ei ole rahul, et artiklis ei kajastata ühtegi positiivset kogemust seoses koertehoiuga.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et kaebaja seisukohad on artiklis kajastatud ja ta sai oma arvamuse öelda kõigi konfliktsituatsioonide kohta, millele soovis vastata. Eesti Päevaleht selgitas, et artikli pealkiri põhines allikate väitel, et konfliktsituatsioone varjati koeraomanike eest ning neid väited kinnitasid erinevad ning üksteisest sõltumatud allikad. Leht kinnitas, et töögraafikud ei sattunud ajakirjaniku kätte ebaseaduslikult ega salaja, vaid allikad andsid need. Leht lisas, et kuna endised töötajad jagasid enda töökorraldust puudutavaid dokumente, siis puudub ka allikate tegevuses igasugune õigusvastasus. Leht selgitas, et ajakirjanik rääkis eraldi mitmete allikatega, kelle ütlused olid sarnased ja ühetaolised. Samuti rääkis ajakirjanik koeraomanikega, kelle koerad hoius olid.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja saanud sõna kõigi süüdistuste kommenteerimiseks.

Pressinõukogu hinnangul on artiklis palju erinevaid allikaid, kes kõik kinnitasid koertehoiu probleeme.

Pressinõukogu leiab, et pealkiri ei ole eksitav, sest see vastab loos esitatud väidetele. Ka sõna „salatsema“ kasutamine pealkirjas on põhjendatud, sest allikad pidid koertevahelisi konflikte koeraomanike eest varjama.