Pressinõukogu arutas kaebust (anonüümne menetlus) Õhtulehes 25. novembril 2024 ilmunud lapse hooldusvaidlust käsitlenud artikli peale ja otsustas, et Õhtuleht ei rikkunud head ajakirjandustava.

Kaebaja leiab, et artiklis on avaldatud mitmeid väiteid, mis ei vasta tegelikkusele ega ole kooskõlas artikli aluseks olnud dokumendiga ning samuti on ajakirjanik avaldanud kaebaja kohta identifitseerimist võimaldavaid andmeid, mida õiguskantsleri seisukoha avalikus versioonis ei leidu ja mis võimaldavad lugejal kaebaja isiku hõlpsasti tuvastada. Kaebaja leiab, et artiklis sisalduv “anonüümsus” on näilik ega võrdu sellega, mida taotles õiguskantsler.

Õhtuleht vastas Pressinõukogule, et on artiklis kajastanud suuresti õiguskantsleri antud selgitusi. Leht lisas, et kaebaja teavitas ise sotsiaalmeedias avalikkust sündmustest seoses lapse üleandmistoimingutega, õiguskantsleri poole pöördumisest ja õiguskantslerilt vastuse saamisest. Õhtuleht leiab, et alusetu on etteheide, justkui ei ole õiguskantsleri seisukoha põhjal võimalik sellega seotud osapooli identifitseerida. Lehe hinnangul on õiguskantsleri vastuses küll isikuandmeid sisaldav osa kinni kaetud, kuid arvestades kaebaja enda avalikustatud infot, on õiguskantsleri vastuse põhjal üheselt selge, kellega seoses see koostatud on. Toimetus lisas, et kaebaja võttis ise ühendust Õhtulehe peatoimetajaga ja saatis talle erinevaid kuvatõmmiseid vestlustest ja kohtule saadetud pöördumistest, samuti väljavõtte õiguskantsleri vastusest.

Pressinõukogu otsustas, et Õhtuleht ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul ei ole ainult artikli põhjal võimalik osapooli identifitseerida. Isikute tuvastamist aitavad kaebaja enda varem tehtud sotsiaalmeediapostitused.

Pressinõukogu leiab, et kaebaja kohta ei ole artiklis valeinfot avaldatud. Pressinõukogu ei tee otsust õiguskantsleri seisukoha tõlgendamise kohta, millele kaebaja on viidanud. Pressinõukogu hinnangul kuulub seisukoha osas kaebeõigus õiguskantslerile.