Pressinõukogu arutas Anti Puusepa kaebust Postimehes 13. veebruaril 2025 ilmunud artikli „Politsei uurib vallategelaste ja tuulepargi rajamise vahelisi seoseid“ peale ja otsustas, et Postimees ei rikkunud head ajakirjandustava.

Postimehe veebis ja paberlehes ilmunud artikkel räägib sellest, et politsei alustas Lääne-Virumaal Haljala vallas vallaelaniku kaebuse peale menetlust võimaliku korruptsioonivastase seaduse rikkumise tõttu. Asi puudutab eriplaneeringut tuulepargi rajamiseks. Artiklist selgub muuhulgas, et Haljala vallavanema Anti Puusepa endise äripartneri firma soovib valda tuulepargi rajada.

Anti Puusepp kaebas Pressinõukogule, et artikkel loob lugejale ebaõige ja eksitava mulje, justkui laekus politseile Anti Puusepa kui valla otsustavas ametis oleva isiku kohta kaebus, mille alusel algatati menetlus. Artiklis luuakse lugejale arusaam, justkui sai Anti Puusepp  mõjutada vallavalitsuse liikmete otsustusprotsessi (viited väidetavatele sõltuvussuhetele). Kaebaja leiab, et tegemist on lugejas ebaõige arusaama loomisega, kuna tema suhtes ei ole kriminaal- ega väärteomenetlust algatatud. Kaebaja leiab, et artikkel toetub ühele konkreetsele allikale ja seda versiooni ei ole kontrollitud. Kuna artiklit illustreerib suures formaadis foto Anti Puusepast, siis koosmõjus loo pealkirjaga „Politsei uurib vallategelaste ja tuulepargi rajamise vahelisi seoseid“ jäetakse kaebaja hinnangul lugejale mulje, et Anti Puusepp kui vallavanem ongi üks isikutest, kelle tegevust politsei uurib. See on aga kaebaja väitel ebaõige. Kuigi politsei ei avaldanud, kelle suhtes menetlus algatati, siis soovitakse kaebaja meelest looga jätta arusaam, et Anti Puusepa tegevus vääris politsei tähelepanu. Kaebaja leiab, et artiklis luuakse meelevaldne ja tõele mittevastav seos Anti Puusepa tegevuse ja vallas eriplaneeringu algatamisega. Kaebaja ei ole rahul, et artikkel sisaldab hooletusvigu, millest osa on toimetus veebis mitmel korral parandanud.

Postimees vastas Pressinõukogule, et artiklist pole võimalik tuletada arusaama, et politsei oleks algatanud Haljala vallavanema Anti Puusepa suhtes väärteomenetluse, sest kohe artikli alguses on öeldud: «Politsei sai vallakodanikult kaebuse seoste kohta otsustavates ametites töötavate vallategelaste ja tuulefirma vahel.“. Postimees kontrollis ja sai kinnituse, et kohalik inimene on palunud politseil kontrollida mitme vallategelase, sh ka vallavanema seotust tuuleparki arendada sooviva firmaga. Postimees selgitas, et neid seoseid on artiklis lahatud ja vallavanem sai esitada oma seisukoha. Postimees on artiklis välja toonud, millised suhted vallavalitsuse liikmete ja vallavanema vahel on ning kaebaja sai seda kommenteerida. Postimees leiab, et laused, mis artiklis on avaldatud, on tõendatud ja ka Anti Puusepp pole avaldatud väiteid ümber lükanud. Postimees lisas, et digiväljaandes tehtud muudatused on artiklis kellaajaliselt fikseeritud ning tegemist on peamiselt loo ilmumise hommikul laekunud uue infoga. Postimees lisas, et pisivigade parandamist ei pea artiklis eraldi märkima.

Pressinõukogu arutas kaebust, veebis ja paberlehes ilmunud artiklit ja toimetuse vastust ning jõudis otsusele, et Postimees ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul ei jäta artikkel muljet, et politseile on tehtud avaldus vaid Haljala vallavanema Anti Puusepa peale. Näiteks on juba artikli pealkirjas viidatud, et avaldus puudutab mitut inimest, sest pealkiri sisaldab sõna „vallategelaste“. Kuna artiklis on viidatud ka Anti Puusepa varasemale tegevusele tuuleäri vallas, siis on põhjendatud ka vallavanema foto avaldamine. Lisaks sisaldab fotoallkiri kaebaja kommentaari, et ta on end tuuleparkide seotud aruteludest ja otsustest taandanud.

Vallaelaniku kahtlustustele tuginevas artiklis saab vallavanem sõna oma vastuväidete esitamiseks. Seetõttu ei ole alust kaebuses toodud etteheiteks, et artikkel esitab ühepoolset versiooni.  Pressinõukogu hinnangul ei looda artiklis moonutatud arusaama, nagu oleks kaebaja suhtes algatatud menetlus.