Kaebus nr 1244
Pressinõukogu otsus 13.11.2025 | ÕIGEKSMÕISTEV.
Eesti Ekspress ei rikkunud head ajakirjandustava.

Pressinõukogu arutas Mihkel Nukka kaebust Eesti Ekspressis 16. juunil 2025 ilmunud artikli „Erakordne poliitikute survestamine: meeldivam kajastus Postimehes leheomanikule kasuliku seaduse eest“ ja 18. juunil paberlehes ilmunud artikli „Erakordne poliitikute survestamine“ peale ning otsustas, et Eesti Ekspress ei rikkunud head ajakirjandustava.

Mihkel Nukka kaebas Pressinõukogule, et artiklid sisaldavad tema kohta valeväiteid ning esitavad teda lugejale kui varjatud ja ebaseadusliku mõjutustegevuse vahendit ja suurärimehe Margus Linnamäe käsilast, kes justkui manipuleeriks Eesti poliitikuid ning meediat ärihuvide nimel. Artiklites esitatud väited on faktivabad ning põhinevad moonutustel ja isiklikel tõlgendustel, mitte kontrollitud ja tõendatud infol, leiab kaebaja. Kaebaja ei ole rahul, et artikli autor ignoreeris tema selgeid ja põhjalikke ümberlükkamisi: tema vastused, pressiteade ning kõik allikakontrolli võimaldavad materjalid jäeti tagaplaanile, neid kasutas ajakirjanik vaid formaalselt. Kaebaja lisas, et 25. juunil avaldati intervjuu Eesti Ekspressi keskse allikaga Vootele Päiga, kus Vootele Päi sõnaselgelt kinnitab ajakirjanikule, et artiklis teda puudutavad väited on ebaõiged ning eksitavad.

Eesti Ekspress vastas Pressinõukogule, et artikkel põhineb mitmetel allikatel. Toimetus leiab, et ajakirjanik on seostanud kaebaja ja Vootele Päi suhtlust ajajoonel ühes nende omavaheliste sõnumite ja edastatud dokumentidega. Samuti kontrollis toimetus allika väiteid muudest allikatest. Toimetus kinnitab, et avaldatud materjal on tõendatav. Ekspress märkis, et Vootele Päi ei ole oma intervjuus kinnitanud, et avaldatud väited on valed. Toimetus on seisukohal, et kaebaja ärakuulamine ei olnud formaalne ning tema seisukohad on artiklis avaldatud.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Ekspress ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja artiklis saanud sisuliselt sõna ja võimaluse esitatud süüdistusi kommenteerida. Pressinõukogu hinnangul on tegemist sõna sõna vastu olukorraga, kus Pressinõukogu pädevuses ei ole välja selgitada, kes mida ütles.

Pressinõukogu