Pressinõukogu arutas Raul Kirjaneni kaebust Postimehes 15. augustil 2025 ilmunud artikli „Möll hiidarenduse ümber. Vallavanem: mina ei susserda, ei võta altkäemaksu ega ole Raul Kirjaneniga kunagi kohtunud!“ peale ja otsustas, et Postimees rikkus head ajakirjandustava.

Raul Kirjanen kaebas Pressinõukogule, et artiklis esitati tema kohta eksitavaid ja moonutatud väiteid, mis tekitavad lugejates põhjendamatu mulje, justkui oleks vallavalitsus tema osalusega arendusprojekti eeliskohelnud. Kaebaja märgib, et artiklis esitatud oletuslikud ja hinnangulised väited, nagu oleks teda soositud, ei põhine tõenditel. Kaebaja on seisukohal, et artiklis jäeti temast mulje kui konflikti kesksest osapoolest, kuid talle sõna ei antud. Arvestades, et tema nimi oli artikli pealkirjas prominentsel kohal ning esineb artiklis seotuna vallavalitsuse põhjendamatu eeliskohtlemisega, oli ajakirjanikul kohustus pakkuda talle võimalust vastulauseks, leiab kaebaja. Kaebaja peab eksitavaks artikli alapealkirja „Arendaja huvides tehtud lükked ei läinud läbi“, mis osundab, justkui järgnevas lõigus käsitletakse vallavalitsuse konkreetseid samme, mis on tehtud arendaja ja sealhulgas kaebaja huvidest lähtudes. Kaebaja lisas, et see alapeatükk ei sisalda aga ühtegi selgitust, millised need „lükked“ täpselt olid või kuidas need arendaja huvidega seonduvad.

Postimees vastas Pressinõukogule, et kaebajale saadeti kaks päeva enne artikli ilmumist kirjalikud küsimused, mis puudutasid kõiki artikli teemasid, ning tal oli võimalus vastata. Toimetus selgitas, et kaebajat puudutav arendajapoolne kommentaar ilmus projektijuhi Rain Koorti vastuse näol ja kaebaja ise ei võtnud toimetusega ühendust vastulause avaldamiseks isegi pärast artikli ilmumist. Postimees märkis, et pealkiri tugines vallavanema täpsele tsitaadile ja oli kontekstis asjakohane. Toimetus lisas, et artikkel kajastas kohalike elanike muresid ning rõhuasetus oli suunatud Saue vallavalitsuse tegevusele, mitte kaebajale isiklikult. Postimees on seisukohal, et hinnangud (“soosik” ja “lüke”) olid selgelt toodud allikate arvamustena, mis baseerusid konkreetsetel faktidel ning vastuväited arendajalt ja vallavanemalt olid kajastatud.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu hinnangul on kaebaja toodud juba artikli pealkirja ja avalõiguga konflikti osapooleks ning toimetus oleks pidanud tagama, et ta sõna saab.

Samuti rikkus Postimees ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11., mis näeb ette, et fotod, fotode allkirjad, pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvustused ei või auditooriumi eksitada. Kuna artikli pealkirjas ja juhtlauses viidatakse Raul Kirjanenile, siis oleks Pressinõukogu arvates pidanud artiklis näitama, kuidas on Raul Kirjanen valla poolt soositud. Kuna seda ega ka Raul Kirjaneni kommentaari loos välja ei tooda, on pealkiri ja avalõik eksitavad. Sellega on rikutud ka ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest ning ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon.