Pressinõukogu arutas Ilona Kaldre kaebust Õhtulehes 17. oktoobril 2025 ilmunud artikli „„PUTIN OSKAB KÄITUDA.“ Kremli jutupunkte levitav selgeltnägija llona Kaldre kandideerib eestimeelses valimisliidus“ peale ja otsustas, et Õhtuleht ei rikkunud head ajakirjandustava.

Ilona Kaldre kaebas Pressinõukogule, et artikli autor ei teavitanud teda, et soovib varem MK-Estonias ja hiljem sotsiaalmeedias avaldatud artiklit kasutada. Kaebaja märkis, et ei andnud nõusolekut oma artiklit tsiteerida ega tõlkida. Ilona Kaldre selgitas, et tegemist oli iroonilises stiilis ja keeleliselt värvika arvamusega, mis  ei ole teise keelde tõlgitav, sest see moonutab algset teksti. Kaebaja ei ole rahul, et Õhtulehe artiklis on avaldatud lõik tema sotsiaalmeedia postitusest, milles on räägitud Kaja Kallasest. Kaebaja hinnangul on ka see info pahatahtlikult ja sihipäraselt moonutatud, avaldatud tema nõusolekuta ja kontekstist välja rebituna. Kaebaja ei ole rahul, et Õhtulehe ajakirjanik ei teavitanud teda, et soovib artikli panna kokku erinevatest postitustest ja erinevatest teemadest. Kaebaja ei ole rahul, et ajakirjanik temalt kommentaari küsides ei maininud, et tema kommentaar avaldatakse alles artikli lõpus peale paljasõnalisi süüdistusi. Ilona Kaldre peab vastuvõetamatuks, et artikli juures avaldati kollaaž, kus tema pildi juurde paigutati Vladimir Putini foto. Kaebaja leiab, et selline kollaaž on lugejaid eksitav. Kaebaja lisas, et tema nime mainimine ajakirjanduses ning talle viitamine ei ole ilma tema nõusolekuta lubatud, sest “Ilona Kaldre” on kaitstud kaubamärk.

Õhtuleht vastas Pressinõukogule, et Ilona Kaldre sotsiaalmeediapostituste kasutamine ja tõlkimine on põhjendatud, et vahendada tema seisukohti ka eestikeelsele valijaskonnale. Õhtuleht märkis, et MK-Estonia sisu loos ei kasutatud ja ühtegi viidet sellele ei ole. Õhtuleht selgitas, et kaebaja sotsiaalmeedia postitused on ajalehes avaldamiseks sobimatult pikad ja seepärast tõi väljaanne esile tsitaate, mis annaksid lugejale aimu, mis toonis ja mis keelekasutusega Ilona Kaldre Eestit ja eestlasi oma avalikul Facebooki lehel kirjeldab.  Õhtuleht ei nõustu kaebaja väitega, et tema tekstid pole tõlgitavad teistesse keeltesse. Iroonia ja sarkasm ei ole vaid ühes keeles või kultuuris esinevad nähtused ning tõlge teise keelde ei tähenda teksti sisu moonutamist. Õhtuleht lisas, et artiklis on kasutatud kaebaja FB-postituste linkimist, et kahtlejad saaksid ise kontrollida. Lisaks ei too kaebaja kordagi näidet ühestki valesti tõlgitud lausest või sõnast. Õhtulehe kinnitusel on artikli kirjutanud ajakirjanik selgelt võimeline vene keelt mõistma ja täpselt tõlkima. Õhtuleht ei nõustu kaebaja väitega, et ajakirjanik kirjutas loo teisel teemal kui allikas teadis. Loo alguses on välja toodud peamine vastuolu, millest lugu räägib: Ilona Kaldre peab eestikeelsele õppele üleminekut laste immuunsüsteemi nõrgendamiseks, kuid valimisliit, kus ta kandideeris, toetab üleminekut. See on loo põhiteema. Õhtuleht ei küsinud kaebajalt eraldi kommentaari Putini toetamise kohta, sest lugeja saab tema seisukohtadest teada tema avalike sotsiaalmeedia postituste kaudu. Õhtuleht lisas, et kasutab kollaažitehnikat igapäevaselt ning antud kontekstis on kollaažil esindatud looga seotud sümbolid või isikud. Õhtuleht leiab, et teema kajastamiseks on suur avalik huvi, kuna kaebaja on suure venekeelse jälgijaskonnaga isik.

Pressinõukogu otsustas, et Õhtuleht ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul oli artikli teema vastu avalik huvi ning Ilona Kaldre teadis, et rääkis ajakirjanikuga. Ta teadis ka teemat. Pressinõukogu hinnangul on kollaaž artikli sisu ja kaebaja sotsiaalmeediapostitustega seotud ega eksita lugejaid.

Pressinõukogu hinnangul on ajakirjandusel õigus kasutada artiklites avaliku elu tegelaste avalikke sotsiaalmeediapostitusi Antud juhul on täiendavaks põhjenduseks  asjaolu, et tegemist oli valimistel kandideeriva inimesega, kelle seisukohad lahknesid tema valimisnimekirja  positsioonidest. Samuti on toimetustel õigus sotsiaalmeedia postitusi eesti keelde tõlkida.