Pressinõukogu arutas Andreas Tiitsi kaebust Õhtulehes 10. detsembril 2025 ilmunud artikli „TÜLI TABASALU VUTIKANTSIS! Enamus naiskonnast lahkus erimeelsuste tõttu klubist“ peale ja otsustas, et Õhtuleht ei rikkunud head ajakirjandustava.

Andreas Tiits kaebas Pressinõukogule, et artikkel sisaldab valeinfot, ränki eraelulisi süüdistusi, tasakaalustamata infot ja pahatahtlikku narratiivi, mis on põhjustanud mainekahju nii talle kui ka JK Tabasalule. Kaebaja selgitas, et artikkel jätab mulje, justkui puuduks tal pädevus treenerina, kuigi tegelikkuses ta õpib kehakultuuri, on lõpetamas UEFA B treenerikutset ja teda toetavad klubi, treenerid, U17 mängijad, lapsevanemad ja kõik mängijad, kes otsustasid jätkata treenimist tema juhendamisel. Kaebaja ei ole rahul, et artiklis väidetakse anonüümsetele allikatele tuginedes, et tal oli intiimsuhe ühe mängijaga. Kaebaja selgitas, et need väited on valed. Kaebaja lisas, et allikate motiive ja usaldusväärsust ei kontrollitud, artikkel on kallutatud ja pahatahtlik. Samuti ei ole kaebaja rahul, et positiivsed tulemused ja treeningprotsessid on välja jäetud. Kaebaja leiab, et artikli ilmumise ajastus oli pahatahtlik, sest see avaldati vahetult enne uue naiskonna komplekteerimise algust ning ajal, mil ta maine oli võtmetähtsusega uute mängijate värbamisel.

Õhtuleht vastas Pressinõukogule, et kaebaja ei vaidlusta, et tal on kehtiv UEFA C treenerikutse, kuid meistriliigas peatreenerina töötamiseks on nõutav kõrgem kutsetase. Õhtuleht leiab, et artiklis esitatud väide, et kaebajal puudub peatreenerina töötamiseks vajalik kvalifikatsioon, on õige. Toimetus lisas, et artiklis ei ole väidet, et kaebaja tegutsemine peatreenerina on ebaseaduslik: artiklis on selgelt väljendatud, et kaebaja võis legaalselt erandolukorras JK Tabasalu juhendada. Õhtuleht selgitas, et allikad ei soovinud oma nimede avaldamist, kuid nad on toimetusele teada ning on loo autori jaoks usaldusväärsed. Lisaks on lugejaid teavitatud allikate positsioonist: nad on klubi endised mängijad. Õhtuleht lisas, et allikad andsid üksteisest sõltumatult sarnaseid ütlusi ja seega puudus alus nende õigsuses kahelda. Kaebaja väidetava intiimsuhte kohta olev info on loos avaldatud allika tsitaadina ja Õhtuleht ei ole seda esitanud faktina. Toimetus lisas, et selle teema mainimine on seotud sellega, et kaebaja heitis naiskonna mängijatele ette nende sõprust taustatiimiga. See näitab Õhtulehe hinnangul topeltstandardeid. Õhtuleht leiab, et võimaliku intiimsuhte käsitlemine ei riku kaebaja eraelu puutumatust, sest avalikkusel on õigus teada, milliseid asjaolusid mängijad jalgpalliklubis probleemidena esile tõid. Õhtuleht andis kaebajale võimaluse kommentaarideks.

Pressinõukogu otsustas, et Õhtuleht ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul on mõlemad pooled saanud oma seisukohad välja öelda. Lisaks kajastas toimetus treenerikutset faktipõhiliselt ja loost oli aru saada, milline tase treeneril on ja mida ta tohib teha.