Kaebus nr 1264
Pressinõukogu otsus 12.03.2026 | ÕIGEKSMÕISTEV.
Postimees ei rikkunud head ajakirjandustava.

Pressinõukogu arutas Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku ja Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalse Naiskloostri kaebust Postimehes 30. jaanuaril 2026 ilmunud artikli „Vene Eesti Kristliku Õigeusu kiriku visa võitlus Moskvale allumise nimel jätkub“ peale ja otsustas, et väljaanne ei rikkunud head ajakirjandustava.

Eesti Kristlik Õigeusu Kirik (EKÕK) ja Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster kaebasid Pressinõukogule, et artikkel sisaldab ebaõigeid ja õigusvastaseid faktiväiteid: pealkirja „Vene Eesti Kristliku Õigeusu kiriku“ sõnastus on väär, sest tegemist on Eesti õigeusu kirikuga ja selle ametlik nimetus on Eesti Kristlik Õigeusu Kirik, kokkuvõttes esitatud sõnastus „Moskva võim on kiriku kaudu Eestis jätkuvalt esindatud“ on väär, sest EKÕK ei tegele Moskva võimu esindamisega ning tekstis olev väide „EKÕKi ja Pühtitsa kloostri kui Venemaa võimuinstitutsioonidega tihedalt seotud organisatsioon“ on vale, sest kaebajad ei ole Venemaa võimuinstitutsioonidega tihedalt seotud. Kaebajate hinnangul  on artiklis olevad faktid tõendamata. Kaebajad ei ole rahul, et kuigi nende kohta on esitatud tõsiseid süüdistusi, neile sõna ei antud. Samuti on kaebajate hinnangul eksitavad pealkiri ja kokkuvõttev tutvustus.

Postimees vastas Pressinõukogule, et EKÕK ei ole vaidlustanud pealkirja teist poolt, mis seondub EKÕKi ja Moskva vahelise alluvussuhtega, vaid küsimus on ainult esimeses sõnas “Vene”. Postimees leiab, et antud kontekstis ei ole kiriku ametliku nime ees sõna “Vene” halvustava ega hinnangut andva, vaid identifitseeriva iseloomuga täiend. Toimetus selgitas, et EKÕK teeb oma põhikirjas mitmeid otseseid viiteid Vene Õigeusu Kirikule (VÕK) ja selle juhile – Moskva patriarhile. EKÕKi näol on Postimehe väitel VÕKi struktuuri kuuluva ning selle põhikirjas (mis on registreeritud Vene Föderatsiooni õiguse järgi) määratletud raamistikus toimiva üksusega, olenemata sellest, millise nimekujuga on see Eestis parasjagu registreeritud. Postimees lisas, et mitte ainult EKÕKi põhikiri ja selle muudatused, vaid kõik EKÕKi täiskogu otsused vajavad jõustumiseks Moskva patriarhi poolset kinnitamist. Postimees leiab, et sõna “Vene” identifitseeriva täiendina pealkirjas on sisuliselt põhjendatud, kuivõrd EKÕK kuulub ka pärast seda, kui muutis ära oma senise nime “Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik”, jätkuvalt täpselt samadel õiguslikel alustel Vene Õigeusu Kiriku/Moskva patriarhaadi struktuuri, mida kinnitavad nii EKÕKi põhikiri kui VÕKi põhikiri. Toimetus leiab, et lauses “Moskva võim on kiriku kaudu Eestis jätkuvalt esindatud” sisalduv on korrektne, kui silmas pidada kiriku tähenduses nii EKÕKi kui teisalt ka Tallinnas Lossi platsil asuvat Nevski katedraali, mis põhikirjaliselt on Moskva patriarhaadi ametlik esindus Eestis. Pühtitsa klooster (ametliku nimega Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster) teeb oma põhikirjas mitmeid viiteid Vene Õigeusu Kiriku struktuuri kuulumisele, selle põhikirjast juhindumisele, allumisele Moskva patriarhile ja tegutsemisele tema käskkirjade alusel. Seega ka Pühtitsa klooster kuulub selgelt VÕKi struktuuri ning on seega seotud Venemaal asuvate kiriklike institutsioonidega, selgitab Postimees. Toimetus lisas, et Riigikogu on 06.05.2024 vastu võtnud avalduse Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks. Toimetus leiab, et ei ole ebatäpset ja moonutatud infot ega tõendamata fakte avaldanud.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul ei ole artikli pealkiri ja tutvustus eksitavad, sest viitavad sellele, mille mõjusfääris Eesti Kristiklik Õigeusu Kirik on. Lisaks ei ole kaebajad vaidlustanud pealkirja teist osa, mis viitab EKÕK allumisele Moskvale.

Pressinõukogu hinnangul ei esita artikkel kaebajate kohta selliseid süüdistusi, mille jaoks oleks vaja anda sõna vastulauseks või kommentaariks. Juhtkirjas esitatakse avalikest allikatest pärit infot, mitte ei lisata uusi hinnanguid. Pressinõukogu leiab, et artikli fookus on seadusemuudatusel, mitte kaebajatel.

Pressinõukogu