Kaebus nr 1281
Pressinõukogu otsus 24.09.2026 | ÕIGEKSMÕISTEV.
Äripäev ei rikkunud head ajakirjandustava.

Pressinõukogu arutas 365JP OÜ juhatuse liikme Ulvar Järvepera kaebust Äripäevas 26. mail 2026 ilmunud artikli „Kümnete miljonite suuruseid kaitseväe hankeid võitvas äris lõhnab OÜtamise järele“ peale ja otsustas, et väljaanne ei rikkunud head ajakirjandustava.

Ulvar Järvepera kaebas Pressinõukogule, et tegemist on 365JP OÜ ja selle juhatuse liikmete suhtes täielikult alusetu, sügavalt pahatahtliku ja teadlikult mainet hävitava artikliga. Kaebaja ei ole rahul, et pealkirjas ja juhtlõigus kleebitakse ettevõttele külge laimav silt “OÜtamine”, et luua avalikkuses kuvand ebaseaduslikust tegevusest ja maksudest kõrvale hoidumisest. Kaebaja selgitas, et artiklis on ajakirjaniku poolt kaasatud maksuõiguse ekspert tõdenud, et antud juhtumi puhul ei saa väita, et tegemist on OÜtamisega. Kaebaja lisas, et ettevõte juhtis enne artikli avaldamist ajakirjaniku tähelepanu kirjalikult sellele, et tema käsutuses olevad andmed ja järeldused on valed. Kaebaja leiab, et ajakirjanikul puudub igasugune teadmine, sisend või pädevus hindamaks seda, kuidas, mis alustel, mis mahus ettevõte oma tööd teeb. Kaebaja ei ole rahul, et artiklis rünnatakse otseselt ja isiklikult juhatuse liiget Ulvar Järvepera seoses teise juriidilise isiku likvideerimisega, kasutades täiesti kohatut, solvavat ja halvustavat kõmumeedia keelekasutust: „Ühele Järvepera firmale viskab mulda peale firmamatja.“. Kaebaja märgib, et arvestades asjaolu, et ettevõte tegeleb riigihangete täitmisega ja on viimasel ajal võitnud suuri lepinguid, tekitab artikli pahatahtlikkus põhjendatud kahtluse, et tegemist võib olla kolmandate osapoolte või konkurentide poolt ajakirjaniku isiklike sidemete kaudu suunatud või suvaliselt “tellitud” mustamiskampaaniaga. Kaebaja ei ole rahul, et ettevõtte esindaja kirju täismahus ei avaldatud.

Äripäev vastas Pressinõukogule, et artikkel on objektiivne, tasakaalustatud ja neutraalne ning ettevõtte esindajatel oli mitu võimalust teemat kommenteerida. Äripäev pöördus ettevõtte poole kommentaari saamiseks neljal korral: ühel korral helistati Ulvar Järveperale, kes palus saata küsimused meili teel. Äripäev saatis seejärel küsimused ettevõtte tegevuse, mitme aasta finantstulemuste, riigihangetel osalemise ja sõlmitud lepingute, töötajate arvu, tööjõumaksude, töötasu, dividendide maksmise ning Farafenni Dutabulu OÜ kohta. Enamikule küsimustest Järvepera ei vastanud, vaid saatis üldise kommentaari, mis on artiklisse lisatud. Viis päeva hiljem saatis Äripäev Järveperale veel ühe meili võimalusega vastata eelnevalt saadetud küsimustele ja palus kommentaari maksuõiguse eksperdi Kaido Künnapase hinnangule, et firma finantstulemusi vaadates on sel OÜtamise lõhna. Samal päeval saatis Äripäev küsimused ka 365JP teisele juhatuse liikmele Tanel Peetersile eelmisel aastal sõlmitud RKIKi hangete lepingute ja maksueksperdi hinnangu kohta. Äripäev kirjutas artiklis, et maksuõiguse eksperdi sõnul ei saa kindlalt väita, kas ettevõte 365JP tegeleb OÜtamisega, kuid ta ütles: “Tasud aktiivselt tegutsevale kahele tegelasele ehk tööjõule on väikesed ja parasjagu üle sotsiaalkaitse miinimumi, mis kohati annab palgatasemele natuke OÜtamise lõhna juurde.”. Äripäev palus kaebajal selgitada, miks võttis ettevõte välja raha dividendidena, mitte ei maksnud palka, kuid neile küsimustele Ulvar Järvepera ei vastanud. Samuti palus Äripäev, et kaebaja kirjeldaks äri (kuidas toitu pakendavad, mis kriteeriumite järgi ja kellelt toitu tellivad), kuid ta keeldus sellest. Äripäev märkis, et tegutseb sõltumatult ega ei võtnud artiklit kirjutades vastu ühtegi tasu, soodustust ega muud hüve ning tegemist ei ole tellimustööga, vaid ajakirjandusliku looga.

 

Pressinõukogu otsustas, et Äripäev ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul andis Äripäev korduvalt Ulvar Järveperale võimaluse teemat kommenteerida ning kaebaja oli kursis nii ühe oma teise firma Farafenni Dutabulu OÜ kui ka OÜtamise teema tõstatamisega artiklis. Paraku andis kaebaja vaid üldiseid kommentaare.

Pressinõukogu leiab, et artiklis antud hinnangud on põhistatud faktidega. Samuti oli teema oluline, et see üles tõsta. Pressinõukogul puudub igasugune alus kahtlustamaks, et tegemist on nö tellitud looga.

Pressinõukogu