Kaebus nr 134
Pressinõukogu otsus 19.04.2006 | TAUNIV.
Delovõje Vedomosti rikkus head ajakirjandustava.

Pressinõukogu arutas FKS Investeeringute OÜ kaebust ajalehes Delovõje Vedomosti 15. veebruaril 2006 ilmunud artikli „Vanalinn on kaitseta” peale ning otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Tallinna vanalinnas restorani Beer House suveterrassi ümberehitusest kõnelev artikkel sisaldab eri osapoolte kommentaare, kuid restorani operaatorfirma FKS Investeeringute OÜ seisukohti mitte. Samas süüdistatakse firmat ebaseaduslikus ümberehituses.

FKS Investeeringute OÜ kaebas Pressinõukogule, et artikkel oli süüdistav, kuid kaebajale enda kaitseks sõna ei antud. Samuti keeldus leht avaldamast esitatud vastulauset.

Delovõje Vedomosti vastas Pressinõukogule, et ajakirjanik vestles FKS Investeeringute OÜ juhiga kahel korral ning vastuseta jäi vaid üks küsimus, millele too ei soovinud vastata. Vastulause avaldamisest keeldus leht, sest see ei parandanud toimetuse arvates artiklis esitatud fakte ega tsitaate.

Pressinõukogu arvates on kaebaja ja ajakirjaniku vahel toimunud kommunikatsioonihäire, mille tõttu ei ole lehte jõudnud kaebaja seisukoht. Kuigi toimetus selgitab Pressinõukogule, et FKS Investeeringute OÜ esindaja vastas reporteri mitmele küsimusele, on ajalehes trükitud vaid lause, et firma esindaja “keeldus igasugustest kommentaaridest”. See lause on vastuolus toimetuse esitatud selgitusega.

Pressinõukogu otsustas, et Delovõje Vedomosti rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette konflikti sisaldava materjali puhul kõigi osapoolte kommentaare. Kaebajaga on küll räägitud, kuid ajalehte tema seisukoht ei jõudnud.
Kui toimetus leidis, et olulisele küsimusele jäi vastus operatiivselt saamata, oleks võinud kaaluda artikli edasilükkamist, kuni vastus käes.

Kaebus puudutab ka viisi, kuidas ajakirjanik allikatele küsimusi esitab. Kaebaja sõnade kohaselt palus ta, et ajakirjanik saadaks küsimuse ehituse ebaseaduslikkuse kohta e-posti teel. Delovõje Vedomosti seda ei esitanud, öeldes, et ajakirjandusel pole kohustust küsimusi kirjalikult esitada. Pressinõukogu juhib tähelepanu, et küsimustele vastamise viis on ajakirjaniku ja allika kokkuleppe küsimus, siin ei ole fikseeritud reegleid. Oluline on aga, et artiklis oleksid konflikti osapoolte seisukohad esitatud. Siin on ajakirjandusel vaja näidata leidlikkust või paindlikkust, et vastused saada. Vastuse puudumine artiklis võib kaasa tuua ajakirjanduseetika rikkumise, nagu antud juhul toimuski.

Leht rikkus ka ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.1., mille järgi tuleb süüdistatavale pakkuda võimalust vastulauseks. Pressinõukogu leiab, et leht oleks pidanud ettevõtte vastulause avaldama. Kui toimetus leiab, et esitatud vastulause ei ole asjakohane, tuleb paluda seda muuta nii, et sellega parandataks faktivigu või tsitaate, või et selles antaks selgitust artiklis konkreetselt püstitatud küsimuse kohta. Praegu juhtus nii, et kritiseeritav ettevõte ei saanud sõna ei artiklis ega vastulause rubriigis. Kui vastulause jätab toimetuse meelest sisulise vastuse andmata, saab ajaleht alati teemat uudistekülgedel edasi arendada.

Pressinõukogu