Pressinõukogu arutas Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) kommunikatsioonijuhi Marko Lepiku kaebust Eesti Päevalehes 25. veebruaril 2008 ilmunud analüüsi „Partsi plaan: ajada valitsus lõhki“ peale ning otsustas, et leht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Lehe uudisteküljel avaldatud analüüsis kirjeldab autor majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi tegevust, mis poliitikute väitel tekitab valitsuskoalitsioonis probleeme.

IRLi kommunikatsioonijuht Marko Lepik kaebas Pressinõukogule, et artikli autor edastab lugejatele oma analüüsis vaid anonüümsete allikate hinnanguid ja väiteid ning ei anna sellega lugejatele ega ka kritiseeritavatele võimalust ise fakte hinnata ja otsuseid teha. Kaebaja peab loo pealkirja eksitavaks, lugu ise IRLi ja Juhan Partsi mainet kahjustavaks ning ei ole rahul, et kritiseeritavatele ei pakutud võimalust kommentaariks.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et avaldab uudistekülgedel ja teistes temaatilistes osades regulaarselt eri žanris artikleid (analüüse, reportaaže, intervjuusid) ning 25. veebruari lehes oli kõnealune analüüs selgelt eristatav. Toimetuse arvamusel võimaldas analüüs anda lugejatele süsteemse ülevaate varem eraldi uudislugudes ilmunud infost. Eesti Päevaleht lisas, et kõikide analüüsis nimetatud konfliktide kohta on varem ilmunud kinnitused nimelistelt allikatelt ning nüüd ei vajanud need üle kinnitamist. Leht märgib, et artiklis ei ole kedagi rünnatud, vaid esitatud analüütiline interpretatsioon ning poliitilistes analüüsides ei saa alati kõik nimetatud osapooled sõna. Pealkiri esitab artiklis kirjutatu põhjal tehtud järelduse metafoorina ning ei eksita lugejat, vaid annab artikli kokkuvõtte. Eesti Päevaleht pakkus IRLile võimalust vastulauseks ja faktide parandamiseks, kuid IRL keeldus.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ei ole rikkunud head ajakirjandustava, sest vaidlusalune artikkel on märgistatud sõnaga „analüüs“ ning sellega on kirjutis eristatud teistest uudisteküljel avaldatud materjalidest. Analüüsi puhul on tegu autori hinnanguga ning see ei eelda, et iga väide on konkreetse allikaga varustatud ja faktiga uuesti tõestatud, sest  analüüsis nimetatud konfliktide kohta on varem ilmunud uudistes avaldatud kinnitusi nimelistelt allikatelt. Vastavate uudiste loetelu on leht ka esitanud. Pressinõukogu hinnangul oleks võinud kaebaja kasutada vastulause võimalust, mille Eesti Päevaleht pakkus.