Pressinõukogu arutas Lasnamäe linnaosa valitsuse kaebust Eesti Päevalehes 14. märtsil 2011 ilmunud artikli „Mees orjastas Lasnamäel vaimupuudega naise ja müüs teda kui lapsprostituuti“ peale ning otsustas, et leht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib Lasnamäel elanud väidetavalt vaimupuudega naisest, keda tema mees müüs lapsprostituudina. Mees võttis endale naise raha ega lubanud tal üksi korterist lahkuda. Lehe väitel teadis Lasnamäe sotsiaalhoolekande osakond olukorrast terve aasta, kuid ei näinud selles naisele ja tema kolmeaastasele lapsele ohtu ega võtnud midagi olulist ette.

Lasnamäe linnaosa valitsus kaebas Pressinõukogule, et artikkel näitab linnaosa sotsiaaltöötajaid teenimatult halvas valguses. Kaebaja ei ole ka rahul, et ajakirjanik artiklit enne avaldamist ei näidanud.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et artiklis esitatud faktiväited on tõestatavad ja hinnangud põhinevad tuvastatud asjaoludel. Tuginetud on sündmustele, mida ajakirjanik nägi oma silmaga ja konkreetsete asjaosaliste ütlustele, samuti on räägitud naise juriidilise esindaja ja erialaspetsialistidega.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ei ole rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Pressinõukogu hinnangul ei lükka kaebaja esitatud omapoolsed väited artiklis ja selle jätkulugudes esitatud kirjeldust toimunust ümber, vähemasti ei saa nende põhjal kindlalt väita, et ajaleht oleks milleski eksinud. Pressinõukogu ei saa erinevate olukorra kirjelduste osas, mis on esitatud sõna sõna vastu, otsust langetada.
Fakt on, et linnaosa valitsus oli informeeritud kriminaalasja algatamisest inimkaubanduse tunnustel ja tuleb tõdeda, et linnaosa sotsiaaltöötajad ei suutnud aasta jooksul midagi kuigi tulemuslikku ette võtta kannatanu olukorra parandamiseks.

Linnaosa valitsuse soov sellisel teemal artiklit enne ilmumist näha on mõistetav, aga väljaanne ei ole kohustatud ühtegi artiklit enne avaldamist näitama, kui selles ei ole eelnevalt omavahel kokku lepitud. Samas soovitab Pressinõukogu tundlike teemade puhul artiklit siiski võimalusel puudutatud osapoolele näidata, mis aga ei tähenda väljaandele kohustust artiklis midagi muuta, kui osapool seda nõuab.

Pressinõukogu hinnangul tuleks selliste kriitiliste ja tundlike teemade puhul olla ajakirjanikul omapoolsetes hinnangutes ettevaatlik. Võimalik, et linnaosa sotsiaaltöötajatel ei ole üksi erilisi võimalusi taolist olukorda lahendada. Pressinõukogu arvates oleks olnud artikli seisukohalt parem, kui Lasnamäe linnaosa valitsus lubaks sotsiaaltöötajal ajakirjanikuga vahetult suhelda, mitte ainult linnaosa avalike suhete nõuniku kaudu, mis muudab kontakti tarbetult formaalseks.
Samuti rõhutab Pressinõukogu, et meediaorganisatsioonil tuleks olla allikakriitiline juhul, kui ajakirjanik ise nimetab üht oma peamist allikat vaimupuudega isikuks.