Pressinõukogu arutas Olga Kraviku kaebust Eesti Televisiooni saates Pealtnägija 9. märtsil 2011 eetris olnud saatelõigu peale koolivägivallast ning otsustas, et Eesti Rahvusringhääling on rikkunud head ajakirjandustava.

Pealtnägija saatelõigus on juttu ühe Tallinna kooli vene keele õpetajast, kes tarvitas õpilaste kallal vägivalda. Pealtnägija väitel teadis kooli juhtkond õpetaja käitumisest juba aastaid, kuid midagi ette ei võtnud. Saatelõigus antakse sõna antud kooli õpilastele, kooli direktorile ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajale. Õpetaja ise saatelõigus sõna ei saa.

Olga Kravik kaebas Pressinõukogule, et kuigi saatelõik rääkis temast, talle sõna ei antud. Samas kõlas saatelõigus väide, et „õpetaja võttis haiguslehe ja ei soovi midagi kommenteerida“. Kaebaja hinnangul esitati saatelõigus lausvalet ja pooltõdesid nii, nagu see vägivaldse õpetaja kontseptsiooniga kokku sobis.

Eesti Televisioon vastas Pressinõukogule, et Pealtnägija toimetus suhtles saate ettevalmistamise käigus korduvalt kooli juhtkonnaga ja sai infot, et õpetaja on haigestunud ja ei soovi Pealtnägijaga suhelda. Seetõttu esines saates kooli direktor, kes ütles saate autoritele, et on juhtumiga kursis. Saatelõigu autor tegutses heas usus, et asjaosalised, kaasa arvatud õpetaja, on intervjuusoovist teadlikud. Eesti Televisioon pakkus kaebajale võimalust vastulauseks, kuid siiani ei ole Olga Kravik seda võimalust kasutanud.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Televisioon eksis ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.1. vastu, mis näeb ette, et kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle pakkuda kommentaari võimalust samas saates. Pressinõukogu hinnangul oli antud loos tegemist personaalse süüdistusega kaebaja suhtes ning seepärast ei oleks Pealtnägija meeskond pidanud leppima vaid kooli direktori sõnadega ning püüdma saada kommentaari ka õpetajalt.

Pressinõukogu ei saa langetada otsust, millised saatelõigus kõlanud väited võivad olla valed, sest kaebaja ühelegi konkreetsele kohale oma kaebuses ei viita.