Pressinõukogu arutas Indrek Taukari kaebust Eesti Päevalehes 28. jaanuaril 2015 ilmunud artikli „Heale tuttavale üle 160 000 euro laenanud naised ei saa Hiinasse kolinud võlglaselt raha kätte isegi kohtu abiga“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Artikkel räägib naistest, kes on laenanud väidetavalt töötule ja varatule Indrek Taukarile raha, kuid ei saa seda nüüd kätte, sest mees elab Hiinas. Indrek Taukar ise väidab lehes, et on olnud laenude käendaja ja endal süüd ei näe.

Indrek Taukar kaebas Pressinõukogule, et kannatajate nimede avaldamine oleks artikli konteksti muutnud, sest ühe naise puhul on tegemist nn laenukontoriga ning tema kujutamine mittetoimetuleva inimesena kahjustab kaebaja mainet. Teise naise kohta ütleb Indrek Taukar, et see ei ole talle artiklis omistatud väiteid esitanud. Samuti ei ole kaebaja rahul, et ajakirjanik ei teinud vahet, kas ta kajastab võlasuhet või alles kehtivat laenusuhet. Kaebaja ei ole rahul, et artikkel jätab temast mulje kui kuritahtlikust kelmist, kes petab invaliididelt raha välja.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et allikate nimede mitteavaldamise üks põhjus oli see, et tegemist ei olnud avalikkusele tuntud inimestega. Leht lisas, et kaebaja esitatud pangaväljavõttest on näha, et ühe allika kontol oli reaalselt 91,55 eurot, mitte aga 23 000 eurot, mis oli isiku kolme kuu käive. Eesti Päevalehe kinnitusel on kaebajal laenuleping ühe artiklis nimetatud naisega ja kaebaja kohta on tehtud ka tema suhtes kehtiv kohtuotsus.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Pressinõukogu hinnangul oleks artiklis pidanud välja tooma ka laenukontori tegevuse, millele kaebaja ajakirjanikuga suheldes tähelepanu juhtis. Pressinõukogu leiab, et ajakirjanik on võtnud endale ühe poole positsiooni, kuid see loob olukorrast moonutatud pildi.

Samuti rikkus Eesti Päevaleht ajakirjanduseetika koodeksi punkti 3.5., mis näeb ette, et toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali korral, info tõesust ja allikate usaldusväärsust. Pressinõukogu hinnangul on ajakirjanik allika usaldusväärsuse ja motiivid jätnud kontrollimata, kuigi tal oli selleks vihje kaebajalt.

Teistes ajakirjanduseetika koodeksi punktides rikkumist ei ole.