Pressinõukogu arutas Alexela Logistics ASi ja Alexela Oil ASi kaebust Eesti Päevalehes ja Delfis 13. veebruaril 2015 ilmunud artikli „Ülisüttiva vedeliku saladus: absorbendi pähe veeti tuhandeid tonne kütust?“ peale ja otsustas, et mõlemad väljaanded rikkusid head ajakirjandustava.

Artikkel räägib sellest, et Alexela Logistics on viimase aasta jooksul saanud Tatarstanist mitukümmend tuhat tonni absorbenti, mis tuuakse Eestisse Läti kaudu ja mis liigub Sillamäe sadama kaudu Eestist välja. 13. veebruaril avaldas Delfi ka Alexela Logistics ASi vastulause artiklile.

Alexela Logistics AS ja Alexela Oil AS kaebasid Pressinõukogule, et enne artikli ilmumist Alexela Logistics ASi esindajatega ühendust ei võetud, ajakirjanik rääkis vaid Alexela Group OÜ juhatuse liikme Marti Häälega, kes soovitas kirjalike küsimustega pöörduda Alexela Sillamäe poole. Kaebajad ei ole rahul, et Delfi avaldas nende vastulause osaliselt ja viisil, mis ei ole hinnatav vastulause avaldamisena. Kaebajad ei ole rahul vastulause pealkirjaga ja sellega, et vastulause kaks esimest lõiku jäid avaldamata. Samuti avaldati vastulause täiesti eraldiseisvana esialgsest artiklist. Kaebajad ei ole rahul ka artikli juures oleva suunatud küsitlusega, mis on põhjendamatult ja üheselt seotud Alexela Oiliga. Kaebajad leiavad, et artiklis on kahe äriühingu tegevus meelevaldselt kokku viidud ja jäetud lugejatele mulje, et logistikafirma tõi ülisüttivat vedelikku Eestisse müügiks ja seda müüakse Alexela Oil tanklaketis. Kaebajate kinnitusel on ebaõige ka artiklis olev väide, et Alexela Logistics kuulub vendadele Häältele. Samuti ei ole kaebajad rahul 14. veebruaril Delfis ilmunud jätkulooga, mis põhineb lugejate negatiivsetel kommentaaridel ja milles räägitakse solkkütuse müümisest Eestis ja kütuseärimeeste väidetavast ebaseaduslikust tegevusest.

Eesti Päevaleht ja Delfi vastasid Pressinõukogule, et ajakirjanik ei leppinud Marti Häälega midagi kokku, mis puudutaks lisaküsimuste esitamist. Lisaks ei ole ajakirjanik kohustatud intervjueerima isikuid, kelle juurde teda suunatakse. Toimetus lisas, et artiklis ei väideta nagu oleks Alexela Logistics kütuse omanik. Delfi eemaldas vastulausest hinnangulised kommentaarid väljaande kohta ja avaldas vastulause osa, mis sisaldas tsitaatide ja faktiväidete parandamist. Delfi lisas, et link vastulausele on näha artikli lõpus. Lisaks kinnitas toimetus, et artikkel on maksuametiga kooskõlastatud.

Pressinõukogu otsustas, et Delfi ja Eesti Päevaleht rikkusid ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Alexela Logistics AS ja Alexela Oil AS on kaks erinevat firmat. Lisaks ei tule artikli juures avaldatud saatelehtedest välja, et Eesti turule on toodud kütust. Eksitava mulje loomisele aitab kaasa ka Delfi artikli juures olev küsitlus solkkütuse kohta.

Samuti rikkusid Delfi ja Eesti Päevaleht ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu hinnangul on kirjutatud halvustavat infot Alexela Sillamäe kohta, kuid selle juhile artiklis sõna antud ei ole.

Delfi ja Eesti Päevaleht rikkusid ka ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.2., mis näeb ette et, vastulausega on õigus parandada avaldatud materjalis esinevaid faktivigu ja tsitaate. Pressinõukogu hinnangul oleks pidanud avaldama ka vastulause teise lõigu.

Samuti rikkusid Delfi ja Eesti Päevaleht ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.3., mis näeb ette, et ebaõige info ilmumise korral tuleb avaldada parandus.