Pressinõukogu arutas Marge Guljavini kaebust Virumaa Teatajas 19. märtsil 2016 ilmunud artikli „Õpilase säuts tõi kaasa konflikti õpetajatega“ peale ja otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib sellest, et Vinni-Pajusti gümnaasiumis lavastati õpetaja kirjutatud näidend, mille suudlusstseen ajendas ühte õpilast kirjutama Twitteris kommentaari. Leht kirjutab, et kommentaari tagajärjel tekkis õpilasel õpetajatega konflikt ja ta ähvardati koolist välja visata.

Marge Guljavin kaebas Pressinõukogule, et ajakirjanik kajastas sündmusi erapooletult ja on varjanud talle teadaolevaid fakte. Kaebaja märkis, et tegemist ei olnud õpetaja kirjutatud näidendiga, sest õpilased esitasid laval eesti ja vene tuntud kirjanike ja kolme tundmatu autori tekste. Kaebaja märkis, et 12. klassi pöördumise näol on tegemist ühe inimese saadetud meiliga ja asjaosalised ei ole seda näinud. Kaebaja hinnangul ei tohiks lugeda ühte inimest klassiks. Samuti ei ole kaebaja rahul, et ajakirjanik on kasutanud infot, mis pärineb 12. klassi Facebookist. Kaebaja ei ole rahul, et ei saanud õpilase väiteid kommenteerida. Kaebaja märkis, et osa intervjueeritud õpilasi olid alaealised, kuid nende vanemad või vastutavad isikud ei olnud intervjuust teadlikud.

Virumaa Teataja vastas Pressinõukogule, et kaebaja oli just see isik, kes kirjutas ja tõi artiklis kirjeldatud näidendi lavale. Leht lisas, et ka kaebaja kinnitas, et näidendis kasutati erinevate kirjanike loomingut. Leht märkis, et tegemist oli 12. klassi pöördumisega, mitte ühe või kahe isiku seisukohaga ning ajakirjanik kontrollis seda. Leht kinnitas, et ei tuginenud ühegi alaealise arvamusele. Toimetus leiab, et artikkel on tasakaalus ja sõna said kõik võimalikud osapooled. Leht märkis, et Vinni-Pajusti gümnaasium vabandas avalikult lehe vahendusel ebapedagoogilise situatsiooni pärast.

Pressinõukogu otsustas, et Virumaa Teataja ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu arvates on sõna saanud kõik osapooled. Kuna toimetus kinnitas, et alaealiste sisukohti ei kasutatud, siis ei näe Pressinõukogu ka siin ajakirjanduseetika koodeksi rikkumist.

Pressinõukogu hinnangul oli tegemist mitme kirjaniku teoste kasutamisega, mis üheks näidendiks saamiseks eeldasid kokku kirjutamist ja seega saab autoriks pidada kaebajat.