Kaebus nr 747
Pressinõukogu otsus 26.10.2017 | TAUNIV.
Eesti Päevaleht rikkus head ajakirjandustava.

Pressinõukogu arutas Liis Kuurme, Kaur Kuurme ja Kristi Otti kaebust Eesti Päevalehes 31. mail 2017 ilmunud artikli „Hambaarst kasutab patsientidel absurdset imemasinat“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Artikkel räägib sellest, et hambaravikliinikus PresiDent töötav hambaarst Kristi Otti kasutab kõiki tervendama ja kõiki haigusi ravima pidavat imeravimasinat TimeWaver. Imeravimasinaga tegelevasse firmasse on raha panustanud Kaur Kuurme ja masinat on tutvustanud Liis Kuurme.

Liis Kuurme, Kaur Kuurme ja Kristi Otti kaebasid Pressinõukogule, et artikkel sisaldab ebaõiget ja eksitavat infot (pealkirjas „absurdset imemasinat“; „võltsravi“; väide, et masin aitab peaaegu kõikide haiguste vastu; uuringuga seonduv; segamini on aetud kaks TimeWaveri masinat jt). Kaebajad ei ole rahul, et leht ei avaldanud nende vastulauset. Kaebajad leiavad, et ajakirjanik on teinud Liis Kuurme ettekandest ebaõigeid järeldusi ja kasutanud pealiskaudselt TimeWaveri kodulehel olevat teavet. Kaebajad märgivad, et Kristi Otti poole pöördus ajakirjanik teadvalt valeandmeid esitades. Samuti ei ole kaebajad rahul, et Kaur Kuurme antud vastused on avaldatud osaliselt.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et artiklis on püstitatud väide, et TimeWaveri teenuse pakkumine meditsiiniteenust pakkuvas ettevõttes annab tarbijale vale infot. Leht lisas, et ajakirjanik viibis Liis Kuurme ettekandel. Pealkirjas antud hinnang „absurdne“ põhineb lehe väitel sellele, et seadmele omistatakse omadusi, mille olemasolu ega mõju ole kontrollitavad. Päevaleht leiab, et võltsravile viitamine on samuti põhjendatud, sest tervishoiuteenust osutavas ettevõttes pakutakse lisaks teaduslikult tõestamata väärtusega teenuseid. Leht lisab, et artikli eesmärk ei olnud edasi anda kogu Liis Kuurme ettekannet ja Kaur Kuurme kirja. Leht märkis, et Kaur Kuurmele on esitatud küsimused ja tema vastused on avaldatud. Kuna faktivigu lehe hinnangul artiklis ei olnud, siis ei pidanud toimetus põhjendatuks vastulause avaldamist.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Pressinõukogu arvates on artiklis olev sõna „absurdne“ ajakirjaniku hinnang, mis artiklis tõestamist ei leia.

Pressinõukogu