Pressinõukogu arutas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva kaebust Eesti Rahvusringhäälingus 15. märtsil 2018 ilmunud uudise „Sputnik rakendas Eesti ajateenija tulistamisjuhtumi propagandavankri ette“ peale ja otsustas, et väljaanne ei rikkunud head ajakirjandustava.

Uudis räägib sellest, et Venemaa propagandakanal Sputnik esitas kaitseväele päringu, milles seostab Võrus end tulistanud ajateenija juhtumit vene rahvusest ajateenijate diskrimineerimisega Eesti kaitseväes.

Kaebaja leiab, et artikkel sisaldab valeväiteid, sest Sputnik ei ole uudises mainitud materjali avaldanud ja seega ei ole alustanud ka mingit propagandakampaaniat. Kaebaja hinnangul on artikli pealkiri eksitav, sest Sputnik ei alustanud propagandakampaaniat, vaid ainult saatis kaitseministeeriumile ja kaitseväele järelpärimise tulistamisjuhtumi kohta. Samuti ei ole kaebaja rahul, et uudises on avaldatud vaid ühe poole arvamus ja oletus, kuid Sputniku poole ei pöördutud.

Eesti Rahvusringhääling (ERR) vastas Pressinõukogule, et artikli pealkiri tähendab, et Sputniku katse kaitseväes toimunud intsidenti raamistada rahvuste vahelise vaenuna on Sputniku poolne propagandategu. ERR lisas, et loo pealkirjas ei öelda, et Sputnik avaldas artikli. ERR leiab, et Sputnik saab artiklis sõna täismahus avaldatud küsimuste kaudu. ERR selgitas, et artikli sisuks oli kaitseväe ennetav tegevus Sputniku potentsiaalselt eksitava loo ilmumise eel.

Pressinõukogu otsustas, et ERR ei rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Kuna Sputnik avaldas 2. märtsil ajateenija tulistamise kohta loo, siis on nad teema ja kampaania ise algatanud. Pressinõukogu hinnangul kajastuvad Sputniku seisukohad nende küsimustes, mis uudises avaldati.