Pressinõukogu arutas kaebust (kaebaja isik teada) Eesti Päevalehes ja Delfis 28. märtsil 2018 ilmunud artikli „Koolipsühholoog tahtis pimesoolepõletiku käes vaevleva lapse psühhiaatri juurde saata“ peale ja otsustas, et Eesti Päevaleht ja Delfi rikkusid head ajakirjandustava.

Artikkel räägib konfliktist koolipsühholoogi ja lapsevanemate vahel, sest psühholoog tahtis lapse suunata vastu vanemate tahtmist psühhiaatri juurde ning esitas kaebuse lastekaitsele.

Kaebaja leidis, et artikkel moonutab tegelikkust ja on ühepoolne. Samuti ei ole ta rahul, et loos on luba küsimata avaldatud tema nimi ja foto. Kaebaja lisas, et artikli juures ilmus teda solvavaid kommentaare ja artikli mõjul avaldati talle sotsiaalmeedias negatiivset hinnangut. Kaebaja ei ole ka rahul, et ei saanud artikliga enne ilmumist tutvuda.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et artikkel käsitles kaebaja tegevust koolipsühholoogina ja seega oli tema nime ja foto avaldamine põhjendatud. Leht selgitas, et artikli sisu ei ole moonutatud ega eksitav. Samuti sai kaebaja võimaluse vastata konkreetsetele küsimustele ja juhtunut kommenteerida, sest loo oli juba avalikustanud lapsevanem.

Pressinõukogu tutvus põhjalikult nii kaebaja kui ka Eesti Päevalehe ja Delfi poolt esitatud erinevate materjalidega, sealhulgas e-kirjavahetuste ja ametlike dokumentidega. Neid analüüsides otsustas Pressinõukogu, et Eesti Päevaleht ja Delfi rikkusid ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Pressinõukogu hinnangul on artikli pealkiri “Koolipsühholoog tahtis pimesoolepõletiku käes vaevleva lapse saata psühhiaatri juurde” selgelt eksitav. Selle pealkirjaga jäetakse psühholoogist mulje kui oma erialal ebakompetentsena tegutsenud inimesest. Lisaks märgib Pressinõukogu, et artiklis on eksitud kuupäevades, mida tunnistas ka toimetus oma vastuses.

Samuti rikkusid Eesti Päevaleht ja Delfi ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.5., mis näeb ette, et ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamata kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda infot teada. Pressinõukogu hinnangul ei olnud avalikkuse seisukohast antud juhul oluline teada saada koolipsühholoogi nime. Pressinõukogu leiab, et antud loo oleks võinud avaldada ka kaebajat nimeliselt välja hõikamata. Kaebajat on kujutatud kui oma erialal ebakompetentset töötajat ning selles kontekstis nime ja foto avaldamine tekitab Pressinõukogu hinnangul kaebajale täiendavaid ja põhjendamata kannatusi.

Kolmandaks tuvastas Pressinõukogu, et Eesti Päevaleht ja Delfi rikkusid ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.9., mis näeb ette, et inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele. Pressinõukogu leiab, et kõiki asjaolusid arvestades ei olnud kaebaja tuvastamine nime ja fotoga antud juhul põhjendatud. Kuigi kaebajat süüdistavad osapooled jäeti anonüümseks, muudab koolipsühholoogi nime avalikustamine Eesti Päevalehe ja Delfi lugejatele ka juhtunus osalenud lapse isiku tuvastatavaks. Seda oleks Eesti Päevaleht ja Delfi pidanud materjali avaldamisel kindlasti vältima.