Pressinõukogu arutas kaebust (anonüümne menetlus) Delfis 20. märtsil 2020 ilmunud artikli „Delfi reporter sai nõialt telefoni teel teada: teda vaevab „koroonabakteri“ keskmine tase, raviks soovitati välja jalutama minna“ peale ja otsustas, et Delfi ei rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib sellest, et Delfi reporter helistas nõiale, muutis häält ja vanust ning sai teada, et teda vaevab koroonabakter. Politsei kinnitusel ei ole nõia tegevus ebaseaduslik.

Kaebaja leiab, et artikkel ja selle pealkiri on eksitavad. Kaebaja märkis, et ta ei ole nõid ega posija. Kaebaja lisas, et peale artikli ilmumist sai ta mitmeid ähvardava alatooniga kõnesid ja laimavaid kirju, mistõttu tuli tal Facebooki kasutajakonto sulgeda. Kaebaja ei ole rahul, et oma esimeses vestluses ajakirjanik ei teatanud, kes ta on ja mis on ta eesmärk. Kaebaja leiab, et artikkel on eksitav, solvav ja naeruvääristav. Kaebaja leiab, et telefonivestluse avaldamisega on tema õigusi rikutud, sest ta on selle põhjal tuvastatav.

Delfi vastas Pressinõukogule, et kaebaja nimetab end ise nõiaks oma Facebooki lehel, tal on tasuline number, millele helistades saab ka koroonaalast nõu küsida. Delfi märkis, et kaebaja nõuanded on tasulised ning ajakirjanduse roll on inimesi sellise teenuse eest hoiatada (eriti tervishoidu puudutavas). Delfi selgitas, et kui ajakirjanik oleks kaebaja poole pöördunud ajakirjanikuna, siis ei oleks võimalik olnud tema nõuannet ümberlükkamatult avalikkuse ette tuua. Delfi lisas, et esimese kõne puhul oli tegemist ajakirjandusliku eksperimendiga ja teise kõne puhul rääkis kaebaja ajakirjanikuga. Delfi märkis, et ajakirjanik ei helistanud mitte kaebaja isiklikule telefonile, vaid avalikule firma kontaktnumbrile.

Pressinõukogu otsustas, et Delfi ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul oli antud juhul ajakirjanduslik eksperiment arvestades riigis kehtinud eriolukorda põhjendatud avalikkuse huvides – kaebaja pakkus koroonaalast tasulist nõu, mille sisu eetilisuse üle oli põhjust kahelda. Lisaks helistas ajakirjanik hiljem uuesti ja suhtles kaebajaga juba kui ajakirjanik.

Kaebaja kohta konkreetses artiklis sõna „nõid“ kasutamine on Pressinõukogu hinnangul põhjendatav asjaoluga, et oma Facebooki lehel kasutab kaebaja enda kohta ka ise sõna „nõid“.