Pressinõukogu andis Eeva Helme ja Delfi vaidluses õiguse väljaandele

Tallinn, 10. juuli 2024. Pressinõukogu arutas Eeva Helme kaebust Delfis 9. mail ilmunud artikli „Jaak Madison: Ma jätan sellele küsimusele vastamata, viisakalt“ peale ja otsustas, et Delfi ei rikkunud head ajakirjandustava.

Eeva Helme kaebas Pressinõukogule, et ajakirjanik levitas valeinfot oma küsimusega „Juba on ka vandenõuteooriaid liikvel. Näiteks et selle loo taga olid Parempoolsed, sest teie süüdistaja kuulub sinna erakonda, ja et selle loo taga oli EKRE perekond eesotsas Martin Helmega, sest olete neil tülinaks kaelas. Mida teie arvate?“, sest enne lugude avaldamist peab ajakirjandusväljaanne teadma täpselt, kust vastav info pärineb. Kaebaja leiab, et ka küsimuse vormis on võimalik edastada valeinfot, mida ongi toimetus teinud.

Delfi vastas Pressinõukogule, et artiklis ei avaldata Eeva Helme kohta mitte mingisugust teavet. Delfi selgitas, et poliitanalüüside või intervjuude tegemise eel räägitakse alati paljude osapooltega ja mitmed poliitikud esitasid Jaak Madisoni Brüsseli skandaali kohta ka oma oletused. Delfi selgitas, et ajakirjaniku küsimuses ei ole oletused välja toodud faktina, vaid just „vandenõuteooriatena“. Delfi leiab, et vandenõuteooria kohta küsimuste esitamine ei ole kriitiline materjal.

Pressinõukogu otsustas, et Delfi ei rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Pressinõukogu hinnangul ei ole Eeva Helme kohta intervjuus midagi öeldud ning küsimuses väidetut ei ole esitatud faktina. Samas juhib Pressinõukogu laiemalt tähelepanu sellele, et küsimuse vormis ei saa igasuguseid süüdistusi esitada, kuid antud juhul oli see põhjendatud.

Pressinõukogu