Tallinn, 30. oktoober 2024. Pressinõukogu arutas Kaire Koiki kaebust Delfis 18. augustil ilmunud artikli „Mainekal elektroonikamüüjal tekib regulaarselt maksuvõlg. Juhtkond: tekitame seda teadlikult“ peale ja otsustas, et Delfi ei rikkunud head ajakirjandustava.

Kaire Koik kaebas Pressinõukogule, et artikkel kahjustas Klicki mainet. Kaebaja lisas, et ajakirjanik küsis infot ühe teema kohta, aga artikkel tuli teise teemapüstitusega. Kaebaja selgitas, et Klicki maksuvõlg ja teema, mida ajakirjanik soovis uurida, ei olnud omavahel seotud. Kaebaja lisas, et ta kommenteeris ajakirjanikule koos naerunäoga, et maksuvõlg on teadlikult tekitatud ja ajakirjanikule puremiseks. Kaebaja leiab, et ajakirjanik oleks pidanud seepeale küsima täpsustatud küsimusi, mida ta sellega mõtleb ja mida tähendab „teadlikult tekitatud“. Kaebaja väitel ei olnud loo ilmumise ajal maksuvõlga. Kaebaja märkis, et ajakirjanik ei teavitanud, et ta teeb loo Klicki maksuvõlast ja kasutas tema huumoriga vastatud lauset ära enda kasuks.

Delfi vastas Pressinõukogule, et artikli pealkirjas avaldatud väide on õige, sest ettevõttel on maksuvõlg ja kaebaja kirjutas ajakirjanikule, et nad tekitavad seda teadlikult. Delfi lisas, et ajakirjanik küsis juba oma esimeses e-kirjas kaebajale infot ka maksuvõla kohta. Delfi lisas, et kaebajal oli kahes kirjas võimalus kommenteerida maksuvõla küsimust. Delfi andmetel oli Klickil maksuvõlg nii kaebaja ja ajakirjaniku suhtlemise ajal kui ka loo ilmumise ajal. Delfi märkis, et igapäevases suhtluses ajakirjandusega ei ole tavapärane praktika, et küsimusele maksuvõla tekkimise kohta, teeb ettevõtte juhatuse liige ajakirjanikule kommentaari andmise asemel hoopis nalja. Delfi leiab, et artiklis ei esitatud Klicki kohta ühtegi süüdistust, vaid kajastati üksnes maksuvõla olemasolu ühes juhatuse liikme kommentaariga.

Pressinõukogu otsustas, et Delfi ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul sai kaebaja ajakirjanikult põhjalikud küsimused, mille hulgas oli ka küsimus maksuvõla kohta, ning kaebajal oli neid võimalik kommenteerida. Kui kaebaja otsustas maksuvõla teemal ajakirjanikuga suhtlemisel vastamise asemel nalja teha, siis tulnuks arvestada, et ajakirjanik saadud vastust kasutab. Pressinõukogu leiab, et allika poolt emotikonide kasutamine meili- või muus elektroonilises suhtluses vääriks ajakirjaniku poolt täiendavat hoolt ja kontrolli.

Pressinõukogu