Tallinn, 27. september 2023. Pressinõukogu arutas Ars Medica OÜ juhataja Margus Krüünvaldi kaebust Eesti Päevalehes 31. märtsil ilmunud artikli „Ilukirurgi äri rikkunud Facebooki postitus võib patsiendile maksma minna vähemalt 83 000 eurot“ peale ja otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib naisest, kes kirjutas sotsiaalmeedias tüsistusega lõppenud rinnaoperatsioonist. Operatsiooni teinud kliinik kaebas naise postituse pärast kohtusse ja nüüd ähvardab naist ligi 83 000 euro suurune nõue.

Ars Medica OÜ juhataja Margus Krüünvald kaebas Pressinõukogule, et olulistes küsimustes on artikkel ühepoolne ja tugineb ainult patsiendi ütlustel ning kliiniku vastuväiteid, selgitusi ja dokumente ei arvestatud. Kaebaja ei ole rahul, et artiklis avaldatakse patsiendi etteheide, et arst ei valinud õiget operatsioonimeetodit, samas tervishoiuteenuse ekspertkomisjoni seisukohta, et ravitud on õigesti, ei avaldatud. Samuti ei ole kaebaja rahul, et parandusoperatsiooni tulemusi on kajastatud ühekülgselt, kuigi patsient oli aasta hiljem tulemusega rahul. Kaebaja leiab, et artikkel jätab mulje, et patsient tegi kõik õigesti ja süüdi on arst. Samas aga ei käinud patsient kaebaja sõnul järelkontrollides. Kaebaja kinnitusel on kordusoperatsiooni sooduspakkumise väide vale, sest sellist pakkumist ei tehtud. Samuti ei ole kaebaja rahul, et artiklis on vaid patsiendi esitatud foto, kuid kliiniku seisukohta illustreerivat fotot ei avaldatud. Kaebaja ei ole rahul, et leht ei avaldanud fakti, et kliinik soovib lehes avaldada meditsiiniliselt põhjendatud seisukohad, kuid seda saab teha vaid patsiendi loal, mida aga kliinikul ei ole. Kaebaja leiab, et artiklis mitmel korral kasutatud perekonnanimi Krüünvaldid mõjub halvustavalt.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et ajakirjanik tegi kõik endast sõltuva kontrollimaks  ja tuvastamaks vaidluse asjaolusid. Leht kinnitab, et artikkel põhineb kohtuvaidlusel,  ajakirjaniku ja kaebaja vahelisel kirjavahetusel ning patsiendi selgitustel. Leht märgib, et artiklis on selgitus, et ka tervishoiu ekspertkomisjon tõdes rinna deformeerumist. Leht lisas, et kordusoperatsiooni pakkumine tehti patsiendile enne kohtuvaidluse algust ning ajakirjanikul puudub mõistlik põhjus kahelda allika usaldusväärsuses, seda enam, et enne kohtuvaidlust tehti patsiendile ka teine kompromissettepanek, milles tehti ettepanek operatsiooni eest tasutud raha tagastada kui ravikvaliteedikomisjon tuvastab ravivea ja patsient võtab operatsiooni kritiseerivad kommentaarid ja pildid sotsiaalmeediast maha. Leht on seisukohal, et artikli juures olev pilt kajastab kokkuvõttes faktilist olukorda ega eksita auditooriumi. Artiklis kajastatakse kliiniku ja patsiendi vahelist suhtlust ja kohtuvaidlust, mistõttu kliiniku, lõikuse teostanud arsti ja kliiniku omanike nime kasutamine on tavapärane praktika. Kohtuvaidluse poolteks olid kaebaja, tema abikaasa ja OÜ Ars Medica, kelle juhatuse liikmeks on kaebaja. Seetõttu on artiklis kliiniku esindajate nimetamine Krüünvaldideks asjakohane, leiab toimetus.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ei rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit, sest lugu põhineb kohtumaterjalidel ja kliiniku seisukoht oli selles hästi kajastatud.

Pressinõukogu