Tallinn, 18. mai 2026. Pressinõukogu arutas Andrei Korobeiniku kaebust Pärnu Postimehes 16. märtsil ilmunud artikli „SÕNAVABADUS TULE ALL: Keskerakonna kohalik raskekahurivägi tegi uut võimuliitu somes kritiseerinud ametnikule «viisakusvisiidi»“ peale ja otsustas, et Pärnu Postimees ei rikkunud head ajakirjandustava.

Pärnu linnavolikogu esimees Andrei Korobeinik kaebas Pressinõukogule, et ei saanud kommenteerida tema kohta artiklis esitatud tõsiseid süüdistusi. Kaebaja meelest on artiklis keskseks väiteks, et kohtumine spordikeskuse töötajaga oli tollele sisuliselt hirmutav ning seotud sõnavabaduse piiramisega, kuid see järeldus põhineb ühe inimese subjektiivsel muljel ning selline sõnastus kirjeldab inimese tunnet, mitte kontrollitavat fakti. Kaebaja märgib, et ühtegi vihjet selle kohta, et “teistmoodi arvata” ei tohi, kokkusaamisel ei  kõlanud. Kaebaja lisab, et loo üldine raamistik on üles ehitatud peamiselt väitele, et tegemist oli poliitilise surve või hirmutamisega, kuigi kohtumisel räägiti ka spordisaali kasutamisest.

Pärnu Postimees vastas, et kõik osapooled said sündmusi ja etteheiteid kommenteerida. Väide, et kohtumine spordikeskuse töötajaga oli sisuliselt hirmutav ning seotud sõnavabaduse piiramisega, pärineb spordikeskuse töötajalt endalt ning teine osapool sai seda kommenteerida. Väljaande meelest on artikkel põhjendatud nii sõnavabaduse küsimust silmas pidades kui ka Audru spordikeskuse töökorraldust arvesse võttes, sest Keskerakonna Pärnu piirkonna juhid ei tegele spordiasutuse juhtimise ega selle töö korraldamisega.

Pressinõukogu otsustas, et Pärnu Postimees ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu leiab, et osapooled on artiklis saanud juhtunut ja etteheiteid kommenteerida, kui pidada silmas seda, et üheks osapooleks on spordikeskuse töötaja ning teiseks kolm Pärnumaa juhtpoliitikut.

Pressinõukogu hinnangul oli juhtum, kus kolm tipp-poliitikut kohtusid spordikeskuse administraatoriga, uudisväärtuslik ja põhjendatud avaliku huviga.

Pressinõukogu