Tallinn, 30. juuni 2026. Pressinõukogu arutas kahte kaebust Pärnu Postimehes 17. aprillil ilmunud artikli „EKRE veritasu või oma jopele koha loomine? Pärnu linnavalitsus annab kinga järgmisele asutuse juhile“ peale ja otsustas, et väljaanne ei rikkunud head ajakirjandustava.

Andrei Korobeinik kaebas Pressinõukogule, et artiklis nimetatud väide „lähedane sõbranna” ei ole neutraalne kirjeldus, vaid isiklikku suhet puudutav kategooriline väide, mis on esitatud toimetuse enda faktiväitena. Kaebaja hinnangul on see paigutatud konteksti, kus artiklis väidetakse, et ametikohti võidakse täita „oma tuttavate või erakonnale ustavate isikutega” ning et linnavalitsuse personalipoliitika tekitab küsimusi tuttavate eelistamisest. Vahetult pärast sellist raamistust esitatud lause loob lugejale ühemõttelise mulje, justkui oleks äsjaloodud linnapea nõuniku ametikoht või positsioon seotud kaebaja isikliku läheduse või mõjuga, leiab kaebaja. Kaebaja märgib, et uudises ei ole esitatud ühtegi fakti, mis sellist järeldust toetaks. Kaebaja ei ole rahul, et temalt ei küsitud enne avaldamist selle väite kohta kommentaari ega kontrollitud, kas väide vastab tõele.

Pärnu Postimees selgitas, et väited oma lähikondsete või sõprade palkamisel avalikku teenistusse ja nendele töökohtade loomine põhinevad faktidel. Pärnu uus linnavalitsus on koondanud kolm (mittepoliitilist) osakonnajuhatajat ja struktuurimuudatustega palganud avaliku raha eest samadesse ülesannetesse endale lähedalseisvaid inimesi. Nende seas on linnapea otsealluvusse loodud ametikohal nõunikuna ametisse võetud isik, kes on linnavolikogu esimehe Andrei Korobeiniku lähedane sõbranna. Toimetus lisas, et seda on Pärnu Postimehele kinnitanud mitu allikat, kes on näinud neid töövälisel ajal ühiselt aega veetmas. Väljaanne leiab, et see väide ei kahjusta Pärnu linnavolikogu esimehe Andrei Korobeiniku mainet ega vaja loo seisukohalt tema eraelu kohta lisakommentaare.

Pressinõukogu otsustas, et Pärnu Postimees ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul ei lükka Andrei Korobeinik kaebuses ümber tema kohta esitatud fakti. Lisaks on nõuniku palganud linnapea, mitte volikogu esimees. Pressinõukogu leiab, et Pärnu linnavolikogu esimehena on Andrei Korobeinik avaliku elu tegelane ja seetõttu peaks tal olema kõrgem talumislävi.

Samuti arutas Pressinõukogu Pärnu abilinnapea Valmar Veste kaebust sama artikli peale. Valmar Veste kaebas, et artiklis on faktid, oletused ja poliitilised vihjed segatud viisil, mis loob lugejale eksitava mulje, nagu oleks Pärnu spordikeskuse juhi töölepingu lõpetamise taga poliitiline kättemaks või soov vabastada koht „oma inimesele“. Kaebaja lisab, et artikkel ei esita selle kohta tõendeid. Kaebaja hinnangul loob pealkiri tõendamata süüdistusliku raamistiku ja esitab konkreetsed kahtlustused. Artikli keskne väide on: „Nii on üles kerkinud kahtlus, et spordikeskuse juhiga töösuhte katkestamise taga on poliitiline kättemaks või on see koht vaja teha vabaks mõnele Pärnu linnajuhi lähedasele. Või mõlemat.“. Kaebaja arvates on see oletus, mida esitatakse aga kui tõsiseltvõetavat kahtlust ning lugu ei too välja ühtegi kindlat fakti. Kaebaja märgib, et artiklis mainitakse tema kohtumist spordikeskuse juhiga 24. märtsil, kus arutati töökorralduslikke muudatusi, kuid seejärel paigutatakse kogu lugu poliitilise kättemaksu ja „oma jopele koha loomise“ raamistikku. Kaebaja lisab, et kuna spordikeskus kuulub tema vastutusvaldkonda, jääb lugejale mulje, et ta on seotud millegi kahtlasega, kuid tõendit artiklis ei esitata. Samuti ei ole kaebaja rahul, et talle sisuliselt sõna ei anta.

Pärnu Postimees vastas Pressinõukogule, et kaebaja sai võimaluse oma seisukohtade esitamiseks: ajakirjanik püüdis abilinnapea Valmar Vestelt saada selgitusi töölepingu lõpetamise kohta spordihalli juhiga nii telefonitsi kui ka silmast silma linnavolikogu ruumides, kuid abilinnapea ei soovinud sel teemal rääkida, öeldes, et küsimustele vastab linnavalitsuse pressiteenistus. Avalike suhete osakonna kaudu antud vastus, et tööleping lõpetatakse ja seda ei saa kommenteerida seetõttu, et see sisaldab eraelu puudutavaid andmeid, on toimetuse meelest formaalne.

Pressinõukogu otsustas, et Pärnu Postimees ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul on toimetus esitanud asjakohaseid näiteid küsimuste kohta, mida linnavõimu personalipoliitika on Pärnus tekitanud. Pressinõukogu on seisukohal, et kaebaja sai võimaluse asjaolusid selgitavaks kommentaariks, kuid ta ei kasutanud seda ja suunas ajakirjaniku oma küsimustega pressiteenistusse, kes samuti sisulist vastust ei andnud.

Pressinõukogu