Tallinn, 17. detsember 2025. Pressinõukogu arutas Triin Pärna kaebust TV3 saates „Märgatud Eestis“ 27. oktoobril eetris olnud saatelõigu peale ja otsustas, et TV3 ei rikkunud head ajakirjandustava.

Triin Pärn kaebas Pressinõukogule, et lõiku temast kasutati ebaproportsionaalselt palju – enne eetrisse jõudmist reklaamklipina, saate avaklipina ning see laeti üles saate Facebooki lehele. Kaebaja hinnangul andis selline esitlus tema loole erilise kaalu ning suurendas toimetuse eetilist vastutust loo tasakaalustatud ja ausa kajastamise tagamisel. Loos käsitleti kodaniku vaidlust transpordiametiga teeohutuse teemal. Kaebaja leiab, et tagantjärele jäi mulje, et see jõuline esitlus oli teadlik valik, et kujundada saate narratiiv juba enne eetrisse jõudmist: transpordiamet paistis asjaliku ja professionaalsena, tema aga emotsionaalse ja irratsionaalse kodanikuna. Kaebaja ootas, et saate fookus oleks kodaniku ja ametkonna suhtlusprobleemil, sest saatejuht omas kolme aasta pikkust kirjavahetust, mis näitas ametkonna venivat ja pealiskaudset suhtumist, kuid see taust jäeti välja.

TV3 vastas Pressinõukogule, et Triin Pärna puudutavas saatelõigus olid põhjalikult esindatud mõlema poole seisukohad ning kaebaja ütlused sisaldasid nii ametlikke selgitusi kui ka emotsionaalsemat aspekti, mis on loomulik osa aastaid ametkonnaga vägikaigast vedanud kodaniku vaatenurgast. Transpordiameti esindaja kommentaarid olid ametlikumat tooni ning need olid suunatud ameti seisukoha edastamisele. TV3 hinnangul on alusetu väita, et saatejuht Taavi Libe ei vahendanud kaebaja ja ameti suhtlust erapooletult. TV3 selgitas, et saatelõigu ülesehitus kujunes ainult toimetuse professionaalse otsustusprotsessi käigus. TV3 ei nõustu, et saatelõiku Triin Pärnaga oleks kasutatud või avaldatud ebaproportsionaalselt palju, võrreldes saate kui tervikuga. Antud lõik oli saate avalugu ning samuti kasutati seda antud episoodi reklaamklipina nii televisioonis kui ka sotsiaalmeedias.

Pressinõukogu otsustas, et TV3 ei eksinud saatega „Märgatud Eestis“ ajakirjanduseetika koodeksi vastu, sest kaevatav saatelõik oli esitatud tasakaalustatult. Pressinõukogu hinnangul said osapooled oma seisukohad välja öelda. Mõlema poole sõnumid jäid võrdselt kõlama ning kumbagi osapoolt ei toodud esile.

Pressinõukogu hinnangul on toimetuse otsustada, millist lugu ja kuidas kasutatakse reklaamklipi ja avaklipina. Saatelõigu fookuse kujundamine on samuti toimetuse otsus, mida ei saa üks allikatest ette kirjutada, leiab Pressinõukogu.

Pressinõukogu