Tallinn, 13. aprill 2021. Pressinõukogu arutas kaebust 12. oktoobril Kuuuurijas eetris olnud saatelõigu peale ja Meeli Tuubeli kaebust Kuuuurijas 7. detsembri saatelõigu peale ning otsustas mõlema kaebuse puhul, et saade rikkus head ajakirjandustava.

Meeli Tuubel kaebas Pressinõukogule, et teda käsitleti 7. detsembril põhjendamatult ja ebaproportsioonaalselt pikas saatelõigus ning keskenduti tema tänasele töökohale. Kaebaja ei ole rahul, et saates käsitleti tema erakondlikku kuuluvust ja seati kahtluse alla tema töökoha saamise õiguspärasus. Kaebaja lisas, et tema vastuväiteid peale saadet ja saate Facebooki postitust ei kajastatud.

Kuuuurija vastas, et kaebaja erakondlik kuuluvus on antud loos olulisel kohal, sest tegemist oli poliitilise looga. Toimetus kinnitas, et sel teemal tuleb jätkulugu ja plaan on kaebaja vastulauset kasutada tulevikus.

Pressinõukogu otsustas, et Kuuuurija rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 3.3., mis näeb ette, et ajakirjanik peab rangelt kinni infoallikale antud lubadustest ja väldib lubadusi, mida ta ei suuda täita. Pressinõukogule esitatud materjalidest on näha, et Katrin Lust lubas kaebajale allikakaitset, kui ta saab temalt teada, kes olid need konkreetsed isikud, kellest kaebaja oli häälte väidetavast ostust ja müügist rääkiva loo kontekstis varem Õhtulehes ilmunud loos rääkinud. Kaebaja saatis küsitud info Katrin Lustile, kuid saatest on näha, et saatejuht siiski identifitseeris kaebaja kui infoallika.

Samuti rikkus saade ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad ning uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel infol. Pressinõukogu hinnangul on saates süüdistatud kaebajat erakonnakaaslaste tööle sokutamises, kuid süüdistused põhinesid oletustel ning jäid tõendamata. Samuti pole selle kohta küsitud kommentaari.

Kuuuurija avaldas Pressinõukogu otsuse oma veebilehel 8. aprillil ja saates 12. aprillil.

Pressinõukogu arutas kaebust (anonüümne menetlus) 12. oktoobril Kuuuurijas eetris olnud saatelõigu peale ja otsustas, et saade rikkus head ajakirjandustava. Kaebaja ei olnud rahul, et saates kasutati turvakaamerate videosalvestisi, kus kujutati teda äratuntavalt ja süüdistati ahistamises. Kaebaja ei ole rahul, et talle sõna ei anta. Kaebaja leiab, et temast on saatelõiguga püütud luua mulje kui ühiskonnale ohtlikust isikust. Samuti leiab kaebaja, et on sobimatu rõhutada rassi.

Kuuuurija vastas, et büroo assistent tundis end Bolti toidukulleri käitumisest häirituna ja tal oli hirm koju minna. Saatejuht küsis kommentaari Boltilt, kuid pooleteise kuu jooksul vastust ei saanud. Saatejuhi hinnangul ei olnud toidukulleri udustamine antud loo kontekstis vajalik. Saatejuht lisas, et büroo assistendil oli tunnistaja, kes assistendi sõnu kinnitas. Saatejuht märkis, et kullerit ei nimetatud saatelõigus kurjategijaks ja tema isik ei ole tuvastatav.

Pressinõukogu otsustas, et Kuuuurija rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled – antud juhtumi puhul oli üheks osapooleks ka kaebaja, mitte üksnes ettevõte Bolt. Kuna kaebajal ei olnud võimalust esitada oma seisukohti ehk saada ära kuulatud, oleks Pressinõukogu hinnangul olnud korrektne muuta tema isik saates tuvastamatuks.

Kuuuurija avaldas Pressinõukogu otsuse oma saates 12. aprillil.

Pressinõukogu