Tallinn, 22. detsember 2025. Pressinõukogu arutas Aruküla Põhikooli kaebust Õhtulehes 17. septembril ilmunud artikli „KLASSIDESSE KESKMISE HINDE JÄRGI! Koolipapa: me ei teinud lollide klassi – see on sildistamine külamooritasandil!“ ja 9. oktoobril ilmunud artikli „EBASEADUSLIK! Aruküla põhikool peab lõpetama õpilaste klassidesse jagamise keskmise hinde järgi“ peale ning otsustas, et Õhtuleht rikkus teise artikliga head ajakirjandustava.

Aruküla Põhikool kaebas Pressinõukogule, et 17. septembri artikli puhul kasutab ajakirjanik  tugevalt emotsionaalselt ajendatud tsitaate ja teeb neist pealkirja, mis asetab koolijuhi negatiivsesse valgusesse. Kaebaja lisas, et Avo Möls on väikekooli direktor, mitte avaliku elu tegelane ning ajakirjanikul oli kohustus tagada, et ta mõistaks oma sõnade avalikku mõju. Kaebaja ei ole rahul, et samas artiklis on kasutatud  lapsevanema isiklikke ja kooli mainet kahjustavaid väited, mida ei ole kontrollitud. Kaebaja leiab, et 17. septembri artikli pealkiri on hinnanguline ja dramatiseeriv ning kasutatud on solvavat või rahvalikku sõnastust, mis moonutab loo neutraalsust. Kaebaja hinnangul on artiklis segamini faktid ja arvamused ning seetõttu on artikkel eksitav. 9. oktoobri artikli puhul ei ole kaebaja rahul, et see sisaldab varem avaldatud tsitaate ning et uuesti koolijuhile sõna ei anta. Artikli pealkiri ja toon seavad koolijuhi avalikkuses süüdlase rolli, mis on kaebaja meelest meediakogenematu inimese suhtes ebaõiglane. Kaebaja leiab, et 9. oktoobri artikli pealkiri on süüdistav ja esitatud faktina, kuigi tegemist on oletusega.

Õhtuleht vastas Pressinõukogule, et ajakirjanik suhtles Aruküla kooli direktori Avo Mölsiga telefonitsi 16. septembril ning kohe kõne alguses teatas ajakirjanik, et ta on ajakirjanik ning soovib rääkida direktoriga kooli õppekorraldusest. Õhtuleht lisas, et Avo Mölsi ei saa pidada meediaga suhtlemisel kogenetuks inimeseks: Avo Möls on ise rõhutanud, et ta on olnud koolis direktor alates 1995. aastast ning on kuulunud ning kuulub ka värskelt valitud Raasiku vallavolikogu koosseisu – avalik esinemine ja oma asutuse nimel kõnelemine peab olema tema tööülesanne. Toimetus märkis, et lapsevanema arvamused koolis toimuva kohta on asjakohased ja Õhtulehel pole põhjust arvata, et allikas pole koolis toimuvaga kursis. Lapsevanema, kes on kriitiline kooli õppekorralduse suhtes, väiteid on kommentaariks esitatud kooli direktorile. Materjali kogumisel avastas ajakirjanik sotsiaalmeedias ka avaliku postituse, kus põhikooli lõpetaja on tunnustanud kooli juhtkonda õppekorralduse muutuse eest ning ajakirjanik lisas selle tähelepaneku lõppteksti. Õhtuleht selgitas, et 9. oktoobri artiklis on uudisväärtuslik info vaid see, et ministeerium algatas kooli suhtes järelevalvemenetluse: kogu uudis oleks võinud piirduda ka selle faktiga, aga ajakirjanik kasutas varasema loo materjali, et võimalikult tugevalt oleks esindatud ka kooli seisukohad.

Pressinõukogu otsustas, et Õhtuleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11., mis näeb ette, et fotod, fotode allkirjad, pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvustused ei või auditooriumi eksitada. Pressinõukogu leiab, et 9. oktoobril ilmunud artikli pealkiri „EBASEADUSLIK! Aruküla põhikool peab lõpetama õpilaste klassidesse jagamise keskmise hinde järgi“ on eksitav sõna „ebaseaduslik“ kasutamise tõttu. Pressinõukogu hinnangul ei olnud artiklis endas tõendit, mis õigustanuks pealkirjas sõna „ebaseaduslik“ kasutamist, sest tol hetkel oli haridusministeeriumi järelevalvemenetlus alles algatatud.

Pressinõukogu hinnangul ei saa Avo Mölsi pidada meediaga suhtlemisel kogenematuks, sest tegemist on aastakümneid kooli juhtinud inimesega, kes on tegev ka kohalikus poliitikas.

Õhtuleht avaldas Pressinõukogu otsuse veebis 19. detsembril ja paberlehes 20. detsembril.

Pressinõukogu