Tallinn, 21. september 2023. Pressinõukogu arutas Eesti Erametsaliidu kaebust Postimehes 29. juunil ilmunud artikli „Ministeerium suunas raieaktivistidele vaikselt 140 000 eurot“ peale ja otsustas, et Postimees rikkus head ajakirjandustava.

Artikkel räägib sellest, et Eesti Erametsaliit sai keskkonnaministeeriumilt ilma konkursita 140 000 eurot toetust ajal, mil teised organisatsioonid pidid toetusi taotlema konkursi korras.

Eesti Erametsaliit kaebas Pressinõukogule, et artikli pealkiri on eksitav ja subjektiivne. Kaebaja leiab, et pealkirjas kasutatakse sõna „raieaktivist“ selleks, et luua metsaomanikest negatiivne kuvand. Eesti Erametsaliit märgib, et liitu kuuluvad metsaomanikud on erineva tausta ja huvidega ning nende sildistamine raieaktivistideks ei ole korrektne. Kaebaja hinnangul on tonaalsus, nagu oleks metsaomanikud ainul raiest huvitatud, solvav. Seetõttu leiab kaebaja, et metsaomanike nimetamine raieaktivistideks on ebatäpne ja eksitav. Kaebaja saatis artikli ilmumispäeval Postimehele omapoolse selgituse, kuid leht avaldas selle osaliselt.

Postimees vastas Pressinõukogule, et pealkirjas kasutatud sõna ei käi kõigi liitu kuuluvate metsaomanike kohta, vaid Eesti Erametsaliidu kui juriidilise isiku ja selle juhtkonna kohta tuginedes nende sõnavõttudele. Toimetus selgitab, et artikkel käsitleb raha eraldamist, mida liidu juhtkond kasutab peamiselt enda valitud info ja nõuannete levitamiseks erametsaomanikele (see tuleneb rahataotluse seletuskiri lisast). Postimees lisas, et mis puudutab raieaktivismi ehk teisisõnu aktiivseid avalikke sõnavõtte Eestis metsa võimalikult intensiivseks raiumiseks, raiemahu vähendamise, lindude pesitsusrahu ja metsade kaitse alla võtmise vastu, siis sellist laadi raieaktivismiga on Eesti Erametsaliidu juhtkond tegelenud aktiivselt juba aastaid nii avalikus ruumis kui lobbytöös ministeeriumides ja poliitilistes ringkondades. Postimees märkis, et kuvandi endist kui raieaktivistidest on Eesti Erametsaliit ja selle juhtkond ise loonud. Postimees avaldas kaebaja seisukoha kärbitud kujul ja eemaldas sellest vaid otsesed ründavad emotsionaalsed hinnangud.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad ning uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil. Pressinõukogu leiab, et artikkel, sealhulgas ka pealkiri, sisaldab hinnangulisi väiteid, mis ei ole faktidega tõestatud. Pressinõukogu hinnangul ei ole sildistav hoiak „raieaktivistid“ uudisloos põhjendatud. Pressinõukogu on seisukohal, et uudis ei saa toimetuse hinnanguid ega hoiakuid sisaldada, selle jaoks on toimetustel juhtkirjad.

Pressinõukogu tunnustab Postimeest vastulause avaldamise eest. Pressinõukogu on seisukohal, et toimetustel on õigus vastulauset toimetada.

Postimees avaldas Pressinõukogu otsuse nii paberlehes kui ka veebis 21. septembril.

Pressinõukogu