Tallinn, 9. märts 2020. Pressinõukogu arutas Robert Krimmeri ja Erkki Karo kaebusi Postimehes eelmisel aastal ilmunud artiklite peale, mis räägivad Tallinna Tehnikaülikooli Nurkse avaliku halduse instituudi väidetavast skeemitamisest Euroopa Liidu projektirahadega, ning tegi kaks taunivat otsust.

Robert Krimmer esitas kaebuse 22. augustil ilmunud artikli „TTÜ hämar saladus: mainekas instituut pettis süsteemselt välja eurotoetuseid“, 24. augustil ilmunud artikli „Edumeelsed bandiitharitlased“, 2. septembril ilmunud artikli „TTÜ uurimiskomisjoni juht: Ammendavat vastust pole. Tõepoolest – kahtlane!“ ja 9. oktoobril ilmunud artikli „Süütu mehe jutt: „Ärme kutsu seda pettuseks, muidu süsteem kukub kokku!““ peale. Robert Krimmer kaebas, et talle ei antud võimalust kommentaariks ning et artiklid sisaldavad tema kohta väga tõsiseid süüdistusi. Kaebaja hinnangul sisaldavad artiklid eksitavat ja tõendamata infot.

Erkki Karo esitas kaebuse 24. augustil ilmunud artikli „Edumeelsed bandiitharitlased“ ja 2. septembril ilmunud artikli „TTÜ petuskeemi üks niiditõmbajatest avas suu“ peale. Erkki Karo kaebas Pressinõukogule, et artikliga „Edumeelsed bandiitharitlased“ luuakse ebaõige ja alusetu mulje, et ta on bandiit ehk kurjategija. 2. septembri artikliga luuakse kaebaja meelest ebaõige mulje, et ta on teadusrahade väidetava väärkasutuse võtmeisik.

Postimees vastas Pressinõukogule, et artikliseeria räägib tõusetunud kahtlustest. Leht lisas, et ajakirjanikud tegid kõik endast oleneva, et Robert Krimmeri ja Tehnikaülikooli kommentaare saada, kuid ülikool ei soovinud kommenteerida. Leht selgitas, et seejärel saadi kätte Robert Krimmeri vahetu ülemus Erkki Karo, kes lubas ülikooli ja instituudi poolsed selgitused saata. Lehe väitel on artiklites konkreetselt viidatud kahtluste allikale. Leht lisas, et artikkel „Edumeelsed bandiitharitlased“ on arvamuslugu ja selles on autor kasutanud võimalust anda hinnanguid.

Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus 22. augustil ilmunud artikliga „TTÜ hämar saladus: mainekas instituut pettis süsteemselt välja eurotoetuseid“ ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu hinnangul ei teinud toimetus piisavalt pingutusi, et Robert Krimmerit ära kuulata.

24. augustil ilmunud artikliga „Edumeelsed bandiitharitlased“ rikkus Postimees ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.4., mis näeb ette, et ajakirjandus ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust. Samuti on selle artikliga rikutud ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11, mis näeb ette, et pealkirjad ei või auditooriumi eksitada. Pressinõukogu hinnangul on artikli „Edumeelsed bandiitharitlased“ pealkiri eksitav.

2. septembri artikliga „TTÜ petuskeemi üks niiditõmbajatest avas suu“ rikkus Postimees samuti ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11., sest nimetas kaebajat petuskeemi niiditõmbajaks, kuigi see on avaldatud materjalis faktidega tõendamata.

Postimees avaldas Pressinõukogu otsused 9. märtsil.

Pressinõukogu