Tallinn, 9. märts 2019. Eesti Ajalehtede Liit (EALL) avalikustas 8. märtsil Tallinnas Õpetajate Majas toimunud pressipeol 2018. aasta ajakirjanduspreemiate võitjad.

Aasta ajakirjanik

EALLi peapreemia ehk aasta ajakirjaniku nominendid on Tiina Kaukvere Postimehest, Holger Roonemaa Postimehest ja Tarmo Vahter Eesti Ekspressist.

Aasta ajakirjanik 2018 on Tarmo Vahter.

Võitja saab kullatud sule, mille autorid on metallikunstnik Ive-Maria Köögard ja klaasikunstnik Katrin Tukmann. Lisaks preemia 5000 eurot (neto).

Noore ajakirjaniku preemia ja elutöö preemia

Noore ajakirjaniku preemiat ja elutöö preemiat annavad välja ajakirjandustaustaga eraisikud Hans H. Luik, Igor Rõtov, Toomas Leito, Jüri Ehasalu ja Margus Mets. Mõlema preemia suurus on 5000 eurot (neto).

Noore ajakirjaniku nominendid on Martin Laine Postimehest, Joosep Tiks Eesti Päevalehest ja Jekaterina Minkova Postimehest.

Noor ajakirjanik 2018 on Joosep Tiks Eesti Päevalehest.

Elutöö preemia nominendid on Aime Jõgi Tartu Postimehest, Silja Lättemäe Maalehest ja Ester Šank.

Elutöö preemia sai Silja Lättemäe Maalehest.

Parim venekeelne arvamus

Parima venekeelse arvamuse nominendid on Oksana Avdejeva MK-Estonias 3. jaanuaril ilmunud arvamusega „Сережа и Новый год”; Olesja Lagašina 13. detsembril portaalis Rus.Postimees ilmunud arvamusega „Метаморфозы не по Овидию: от пятой колонны до русской цивилизации Марта Хельме ja Erik Gamzejev Severnoje Poberezjes 14. augustil ilmunud arvamusega „Нарвский университет — решение или утопия?“.

Parim venekeelne arvamus on Olesja Lagašina arvamus „Метаморфозы не по Овидию: от пятой колонны до русской цивилизации Марта Хельме“, mis ilmus 13. detsembril portaalis Rus.Postimees.

Parim venekeelne lugu

Parima venekeelse loo nominendid on Jekaterina Pavlova ja Anastassia Aleksejeva 28. novembril Vecherka.ee-s ilmunud artikliga „Кронпринц Саудовской Аравии нанимает жителей Эстонии прислуживать ему во дворце. Опасно ли это?“; Viktoria Linden MK-Estonias 14. veebruaril ilmunud looga “Репортаж из палаты N6” ja Inna Melnikova 22. augustil MK-Estonias ilmunud artikliga „Карьерный рост“.

Parim venekeelne lugu on 22. augustil MK-Estonias ilmunud Inna Melnikova artikkel „Карьерный рост“.

Parim venekeelne kultuuriteemaline lugu

Ühekordselt antakse sel aastal välja ka parima venekeelse kultuuriteemalise loo preemia. Preemiat rahastab venekeelse Postimehe peatoimetaja Olesja Lagašina, kes jättis mullu kevadel 2017. aasta parima venekeelse arvamuse auhinnaraha välja võtmata. Preemiate suurus on 1000 eurot (neto).

Nominendid on Svetlana Zaytseva Viru Prospektis 15. augustil ilmunud artikliga „Предварительный и премьерный показ «Кремлевских соловьев»: аншлаг“, Nikolai Karajev Rus.Postimehes 1. detsembril ilmunud artikliga «От сумасшедших – безумному»: оператор Анатолий Заболоцкий о «Безумии» и фильмах Шукшина“ ja Boris Tuhh 30. augustil Rus.Postimehes ilmunud artikliga „Наше завтра в зеркалах утопии и антиутопии“.

Parima venekeelse kultuuriteemalise loo kirjutas Boris Tuhh ja see ilmus 30. augustil Rus.Postimehes pealkirkjaga „Наше завтра в зеркалах утопии и антиутопии“.

Parim maakonnalehtedes ilmunud uudis

Maakonnalehtede uudise nominendid on Erik Gamzejev 11. oktoobril Põhjarannikus ilmunud looga „Jõhvi võimud on kitsid palga ja maksude maksjad“; Annika Kuusik ja Sirle Matt Pärnu Postimehes 2. ja 22. mail ja 13. septembril ilmunud lugudega, mis rääkisid tulekahjust korterelamus, mis paljastas ehituspraagi kõigis kaheteistkümnes Pärnu lähedal asuva Hirvela uuselurajooni kortermajades; Martin Laine ja Meelis Kalme 7. juunil Pärnu Postimehes ilmunud looga „Jokk ehk 150 miljoni eurosed sopaaugud keset Tootsit“ ning Marko Suurmägi Sakalas 12. mail, 14. juulil ja 7. septembril ilmunud artiklitega, mis kajastasid ridaelamus elavate inimeste võitlust oma õiguste eest jõuda lepinguni monopoliseisus oleva vee-ettevõttega.

Parim maakonnalehtedes ilmunud uudis on 7. juunil Pärnu Postimehes ilmunud lugu „Jokk ehk 150 miljoni eurosed sopaaugud keset Tootsit“, mille autorid on Martin Laine ja Meelis Kalme.

Parim maakonnalehtedes ilmunud arvamus

Maakonnalehtede arvamuse nominendid on Aime Jõgi Tartu Postimehes 28. septembril ilmunud looga „Mu ema jalgratas ja kolm T-särki“, Marko Suurmägi 20. juunil Sakalas ilmunud looga „Kuidas osta veekeskust nii, et linnapea vangi ei läheks?“ ja Raul Vinni Saarte Hääles 10. novembril ilmunud looga „Kuidas saada abi? Tuleb petta metoodilist juhendit“.

Parima maakonnalehtedes ilmunud arvamuse kirjutas Raul Vinni ja see ilmus Saarte Hääles 10. novembril pealkirjaga „Kuidas saada abi? Tuleb petta metoodilist juhendit“.

Maakonnalehtede olemuse kategooria nominendid on Katariina Krjutškova 5. mail Sakalas ilmunud artikliga „Kohtingu tagaotsitavaga lõpetas vahistamine“, Merit Männi Järva Teatajas 22. detsembril ilmunud looga „Maailmameister eneseületuses“ ja Anu Viita-Neuhaus Virumaa Teatajas 8. detsembril 2018 ilmunud looga „Luuletaja, kel carnicoma linguae“.

Parim maakonnalehtedes ilmunud olemuslugu on Järva Teatajas 22. detsembril ilmunud lugu „Maailmameister eneseületuses“, mille autor on Merit Männi.

Maakonnalehtede preemiate suurus on 1000 eurot (neto).
Multimeedia nominendid on Mari Mets, Helen Mihelson, Holger Roonemaa, Maret Müür, Aarne Seppel, Ege Tamm ja Jekaterina Minkova Postimehes 4. septembril ilmunud looga „Tarkusepäev ilma lasteta: Eesti 337 kooli, kus kell enam ei helise“; Mihkel Tamm, Ann-Marii Nergi, Jaanus Lensment, Rauno Volmar, Andres Putting, Ilmar Saabas, Madis Veltman, Karin Kaljuläte, Kert Saarma, Oliver Tsupsman, Madis Kallas, Kadri Nikopensius, Liina Kanarbik., Heleri Kuris, Ats Nukki, Liisi Viskus, Mart Nigola, Helve Laasik, Henrik Ilves ja Mihkel Ulk Delfis 18. oktoobril ilmunud looga „Tallinn autostub“; Ester Vaitmaa, Tanel Saarmann, Mari Kartau, Kristiina Viiron. Kerttu Pass. Tiit Blaat. Mart Nigola, Heleri Kuris, Liisi Viskus ja Ats Nukki Delfis 18. juulil ilmunud looga „Mets“; Gunnar Leheste, Sigrid Salutee, Rasmus Raidla, Mark Šandali, Oliver Tsupsman, Kiur Kaasik, Heleri Kuris, Mart Nigola, Kerttu Pass, Raul Ojassaar ja Mihkel Ulk Delfis 12. augustil ilmunud looga „UEFA Superkarikas Tallinnas 15.08.2018“.
Parim multimeedia töö: Postimehes 4. septembril ilmunud „Tarkusepäev ilma lasteta: Eesti 337 kooli, kus kell enam ei helise“, mille autorid on Mari Mets, Helen Mihelson, Holger Roonemaa, Maret Müür, Aarne Seppel, Ege Tamm ja Jekaterina Minkova.
Uudise kategooria nominendid on Eeva Esse ja Priit Pärnapuu Kanal2 saates „Radar“ ja ajalehes Postimees 16. oktoobril ilmunud uudisega „Sadade laste delikaatsed dokumendid rippusid aastaid avalikult internetis“, Tiina Kaukvere Postimehes 10. märtsil ilmunud uudisega „Eksituse tõttu Eesti kodanik“, 24. septembril ilmunud uudisega „Eesti riik paneb eksituse teel kodanikuks saanud fakti ette“ ja 24. oktoobril ilmunud uudisega „Riigi otsus jätab kolimiseks kuu“, Otti Eylandt ja Kadri Ibrus Eesti Päevalehes 18. juunil ilmunud uudisega „Soome on patsientidele ohtlikuks kuulutanud 13 Eesti arsti. Paljud neist töötavad siin edasi“, 20. juunil ilmunud uudisega „Arstid: meil ei lasta kaebusi esitada, kui märkame kolleegi eksimusi“ ja 21. juunil ilmunud uudisega „Minister Sikkut: me ei suuda välismaal keelu saanud arstide kohta infot leida“.
Parim uudis: Postimehes 10. märtsil ilmunud Tiina Kaukvere uudis „Eksituse tõttu Eesti kodanik“, 24. septembril ilmunud uudis „Eesti riik paneb eksituse teel kodanikuks saanud fakti ette“ ja 24. oktoobril ilmunud uudis „Riigi otsus jätab kolimiseks kuu“.
Arvamuse kategooria nominendid on Tarmo Vahter Eesti Ekspressis 20. juunil ilmunud arvamusega „Kes kurat loob Eestis riiki, kus keegi midagi teada ei tohi?“, Joosep Värk Postimehes 14. aprillil ilmunud arvamusega „Miks ajakirjandus valetab?“ ja Manona Paris Õhtulehes 31. augustil ilmunud arvamusega „Kiri pojale esimeseks koolipäevaks“.
Parim arvamus: Eesti Ekspressis 20. juunil ilmunud Tarmo Vahteri arvamus „Kes kurat loob Eestis riiki, kus keegi midagi teada ei tohi?“.
Olemuse kategooria nominendid on Bianca Mikovitš Maalehes 24. septembril ilmunud looga „Paavstiga lennukis: seal ta seisis, üleni valges!“, Jaanus Piirsalu Postimehes 10. veebruaril ilmunud looga „Kolonel Grabbi poja teekond Norilskis – mittevihast vihani“ ja Madis Jürgen ja Tarmo Vahter Eesti Ekspressis 19. detsembril ja 27. detsembril ilmunud lugudega „Kirjaniku surm“.
Parim olemuslugu: Eesti Ekspressis 19. detsembril ja 27. detsembril ilmunud lugu „Kirjaniku surm“, mille autorid on Madis Jürgen ja Tarmo Vahter.
Üleriigiliste preemiate suurus on 1000 eurot (neto).
Fotoauhinnad. Olemusfoto nominendid:
Priit Simson/ Eesti Päevaleht „Kontroll“
Tairo Lutter/ Postimees/ Eesti Meedia „Iga päev 24 tundi üksi iseendaga“
Jaanus Lensment/ Delfi „Valik ehk 13 päeva kestnud tööintervjuu“
Aasta parim olemusfoto: Tairo Lutter, Postimees „Iga päev 24 tundi üksi iseendaga“.
Spordifoto nominendid:
Marianne Loorents/ Virumaa Teataja/ Eesti Meedia „Ilu on vaataja silmades“
Martin Ahven/ Õhtuleht „Karmid võtted“
Hendrik Osula/ Delfi „ Meistrite puhkepausid“
Aasta parim spordifoto: Martin Ahven/ Õhtuleht, „Karmid võtted“
Portreefoto nominendid:
Andras Kralla/ Äripäev „Maaparandajast miljonäriks“
Renee Altrov/ Müürileht „President Kersti Kaljulaid“
Andras Kralla/ Äripäev „Leida“
Aasta parim portreefoto: Andras Kralla/ Äripäev „Leida“
Uudisfoto nominendid:
Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja/ Eesti Meedia „Tuli säästis koera, aga peremeest mitte“
Sander Ilvest/ Postimees/ Eesti Meedia „Varing Tammsaare pargis“
Tairo Lutter/ Postimees/ Eesti Meedia „Ekrelased ründasid eurosaadik Indrek Tarandit.“
2018. aasta parim uudisfoto Tairo Lutter, Postimees „Ekrelased ründasid eurosaadik Indrek Tarandit.“
Kõikide kategooriate võidutöödest valis žürii aasta pressifoto ja selle tiitli pälvis uudisfoto võidutöö Tairo Lutterilt.
Fotoauhindade suurus on 640 eurot (neto). Fotod saab alla laadida siit: https://www.epfl.ee/wordpress/2019/01/08/2018-aasta-parimad-pressifotod/
Video nominendid on:
Eesti Ekspressi ja Delfi video: “Kätetu ujuja Matz: sinu puue pole kellegi asi. Tuleb lihtsalt teha, mida ise tahad”, mille autorid on Tiit Blaat ja Oliver Tsupsman. Matz Topkin võitis suvel paraujumise Euroopa meistrivõistlustel 50m seliliujumises hõbemedali. Käteta ning vaid ühe terve jalaga sündinud Matz Topkin tahab osaleda 2020. aasta paraolümpiamängudel Tokyos.
Postimehe videosari “Iga samm on kullast”, mille autoriks on Erik Tikan. Tegemist on  jätkuva videosarjaga, kus aasta jooksul jälgitakse kahe naise teekonda ajateenistuses.
Delfi TV video ” Põlvkonnavahetus: Eesti esimene suhtlusportaal 10 aastat hiljem”, mille autoriteks on Sigrid Salutee, Joonatan Allandi, Kadri Nikopensius ja Mark Šandali. Veel 10 aastat tagasi ei leidunud Eestis noort, kes ei kasutaks sõpradega suhtlemiseks Rate.ee keskkonda. Tänaseks näib portaali keskmine kasutaja olevat keskealine ning peamiselt elukaaslase leidmisele orienteeritud. Delfi TV uuris, millist elu elatakse kunagises ikoonilises sotsiaalmeediaportaalis täna, mil konkurendid on teda varjutamas.
Parim video: Delfi TV video ” Põlvkonnavahetus: Eesti esimene suhtlusportaal 10 aastat hiljem”
Vidopreemia suurus on 640 eurot (neto). Videod saab siit: https://www.epfl.ee/wordpress/2019/01/14/aasta-pressivideo-2018-nominendid-on-selgunud/
Kujundusauhinnad
Kohalike väljaannete kogu kujunduse kategooria nominendid:
Saarte Hääl (23. veebruari ja 14. juuni ajalehed), mille küljendajad ja kujundajad on Liina Õun, Marie Anette Sannik ja Kristina Saan
Virumaa Teataja (15. septembri ja 1. novembri ajalehed), autor Toomas Erapart
Pärnu Postimees (23. veebruari ja 22. detsembri ajalehed), autorid Malle Pirrus ja Janek Talpas-Taltsepp
Võitja on Pärnu Postimees
Üle-Eestilise levikuga väljaannete kogu kujunduse kategooria nominendid:
Postimees (22. septembri ja 28. detsembri lehed). 22. septembri lehe autorid on küljendaja Silver Alt, küljendaja Tõnis Vesper, küljendaja Ivo Sokka, küljendaja Taavi Kristjuhan, kujundaja Jaanus Koov ning 28. detsembri lehe autorid on küljendja Silver Alt, küljendaja Ivo Sokka, infograafik Alari Paluots, disainijuht Kaido Kelp
Õhtuleht (19. juuli ja 22. detsembri lehed), kujundus Õhtuleht, makett Risto Mandre
Eesti Ekspressi (31. oktoobri ja 27. detsembri lehed), autorid Tarmo Rajamets – peakujundaja, Tuuli Prees – kujundaja, Evelin Somelar – kujundaja
Võitja on: Õhtuleht
Kohalike väljaannete olemuslugude kategooria nominendid:
Tartu Postimehes 12. oktoobril ilmunud lugu „Talvivaara õppetund“ (lk 4 ja 5), kujundus Artur Kuus
Virumaa Teatajas 24. märtsil ilmunud lugu „Kas tunnete oma lapse sõpru? Üks neist võib olla VIIN“ (lk 8 ja 9), mille autor on Toomas Erapart
Pärnu Postimehes 17. märtsil ilmunud lugu “Silla alt maailmameistriks“ (lk 10 ja 11), autor Janek Talpas-Taltsepp
Sakalas 16. jaanuaril ilmunud lugu „Kellele haamer, kellele lõng?“ (lk 8), mille autorid on on Katri Henga, Hans Väre, Marko Suurmägi, Elmo Riig ja Priscilla Õmblus
Võitja on: Tartu Postimehes 12. oktoobril ilmunud lugu „Talvivaara õppetund“
Üleriigiliste lehtede olemuslugude nominendid:
Eesti Ekspressi Areenis 7. märtsil ilmunud kaanelugu “Nõukaajal polnud seksuaalkavatust vaja, sest noorukeid aitas ilukirjandus“ (lk 45-47), autor Tarmo Rajamets
Õhtulehes 1. detsembril ilmunud lugu „100 aastat Eesti laste mänguasju: vineerlehmast neegrinuku ja Lotteni“ (lk 12 ja 13), mille kujundus on Toivo Luht
Postimehe lisas Arvamus ja Kultuur 12. mail ilmunud kaanelugu “Kihelkondlik Eesti”, mille autor on kujundaja Jaanus Koov
Eesti Ekspressis 18. juulil ilmunud lugu „Kes kui palju siis meie metsa pealt mullu raha taskusse pistis?“ (lk 16-17), autor Tarmo Rajamets
Võitja on: Eesti Ekspressi Areenis 7. märtsil ilmunud kaanelugu “Nõukaajal polnud seksuaalkavatust vaja, sest noorukeid aitas ilukirjandus“

Kohalike väljaannete visuaalse kommunikatsiooni kategooria nominendid:
Virumaa Teataja 9. juuni esikülje fotogalerii “Igaühe jaoks on kuskil oma uks!”, autor Toomas Erapart
Tartu Postimees 19. oktoobril ilmunud fotolooga ““Kaseke” kaob koos tänavakunstigaleriiga”, kujundus Artur Kuus
Virumaa Teataja 6. oktoobril ilmunud fotorohke illustratsiooniga loole “Stiil on elamise viis, elu on aga teadagi kirju”, mille autor on Toomas Erapart
Sakala 23. märtsi juubeliesiküljega, mille autorid on Ain Kivilaan, Hans Väre ja Elmo Riig
Võitja on: Virumaa Teataja 6. oktoobril ilmunud fotorohke illustratsiooniga loole “Stiil on elamise viis, elu on aga teadagi kirju”
Üleriigiliste lehtede visuaalse kommunikatsiooni kategooria nominendid:
Postimehes 25. mail ilmunud infograafika loole “Bussitranspordis tekib tasuline poolkuu”, mille autor on infograafik Alari Paluots
Õhtulehes 14. aprillil ilmunud fotolugu “Mida näeb näitleja lavalt?”, mille kujundus on       Lauri Lepp ja fotod: Stanislav Moškov ning ja 2. juunil avaldatud fotolugu “Päikeseratta hommikusirutus Eestimaa kohal”, mille kujundus Lauri Lepp, fotod Robin Roots
Eesti Ekspressi 21. novembri Areeni avaküljel ilmunud illustratsioon loole “Biitide kunst ja äri ehk Miks mõned Nublu lood kostavad samamoodi nagu mõned välismaa lood”, mille illustraator on Ats Nukki
Võitja on Õhtulehes 2. juunil avaldatud fotolugu “Päikeseratta hommikusirutus Eestimaa kohal”
Avatud rühma nominendid:
Postimees 20. jaanuari Arteri esiküljega “Noor Miljonär Kristel Kruustük: Sorry, aga mul ei ole kontol miljoneid”, mille autor on küljendaja Taavi Kristjuhan
Õhtulehe 31. detsembri erileht “Võitluste Aasta”, mille kujundus on Lauri Lepp, Indrek Siiak, Toivo Luht, Risto Mandre, Liivi Tantaal
Äripäeva lugude sari Eesti Vabariigi ajaloost läbi kümnendite, mille autor on Väinu Rozental, kujundajad Ivar Kuldver, Estel Eli, Miguel Alvarez Aparicio
Eesti Ekspressi suvesari “Kas tead, mida ma teen sel suvel?”, mille autor on Tarmo Rajamets, fotod Vallo Kruuser, Karin Kaljuläte jt
Võitja on: Õhtulehe 31. detsembri erileht “Võitluste Aasta”
Digilehtede artiklivaadete kategooria nominendid on Eesti Ekspress ja Postimees.
Võitja on Eesti Ekspress
Digitaalsete üksikprojektide kategooria nominendid:
Postimees veebiprojektidega “Tarkusepäev ilma lasteta. 337 kooli, kus kell enam ei helise” ja “Olümpiamängud 2018”
Eesti Ekspress looga “Kirjaniku surm. Lugu sellest, kuidas tapeti Silver Anniko ja tema elukaaslane Laine Mets”. Kujundus: Heleri Kuris, Ats Nukki, Mart Nigola
Võitja on Postimees veebiprojektiga “Tarkusepäev ilma lasteta. 337 kooli, kus kell enam ei helise”
Bonnieri preemia nominendid on Eesti Päevalehes 27., 28. ja 30. augustil ilmunud Joosep Tiksi artiklid Kanuti vägivaldsetest noortest; Eesti Rahvusringhäälingus Pealtnägijas 9. mail eetris olnud Mihkel Kärmase ja Anna Pihli uuriv telelugu Igor Mangist; Postimehes 29. augustil ja 29. detsembril ilmunud Holger Roonemaa artiklid Venemaa mõjutustegevuse paljastamisest Eestis ja lähiriikides; Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaalis 12. juunil, 20. septembril ja 7. novembril ilmunud Merilin Pärli kirjutatud artiklid ning Eesti Ekspressis 18. juulil ja 26. septembril ilmunud Kirsti Vainküla kirjutatud artiklid, mis rääkisid vanemliku hoolitsuseta pisipoisist Martinist, kelle lapsendamisega tekkisid lastekaitsjate erapoolikuse tõttu probleemid.

Bonnieri preemia võitjad on: Kirsti Vainküla Eesti Ekspressist ja Merilin Pärli Rahvusringhäälingust.
Bonnieri preemia suurus on 5000 eurot ja seda rahastavad Rootsi meediakontsern Bonnier ja ajaleht Äripäev.

EALL