Ülemaailmne eetikakoodeks oleks viga
Tallinn, 6. september 2001. Eesti Ajalehtede Liit (EALL) tegi Eesti delegatsioonile rahvusvahelisel rassisismikonverentsil ettepaneku taotleda konverentsi lõppdokumentide eelnõude muutmist meediaga seotud küsimustes.
Taunitavad on plaan luua rahvusvaheline eetikakoodeks ning asuda valitsuste kaasabil looma meediamonitooringu keskusi, mis peaksid takistama rassismi ja rahvusvaenu levitamist ajakirjanduses. Mõlemad sammud võivad hoopis kaasa tuua ajakirjandusvabaduse piiramise riikliku kontrolli kaudu.
Rahvustevahelise vaenu ning sallimatuse õhutamisel ei pea olema kohta ajakirjanduses. Kuid ei saa olla nõus nende meetmetega, mida konverentsi lõppdokumentidesse on pakutud.
Ülemaailmse eetikakoodeksi loomine on ohtlik ettevõtmine, kuna eri riikide ajakirjanduseetika normid on niivõrd erinevad. Selline dokument võib kergesti saada valitsuste käes meediavabaduse piiramise tööriistaks.
Samuti tuleb loobuda maailmakonverentsi ettepanekust valitsustele luua meediamonitooringu keskused, mis jälgiksid rassismi ja rahvusvaenu ilminguid ajakirjanduses ning osaleksid eetikakoodeksite väljatöötamises. Taas on siin oht, et niimoodi tekivad valitsuste kontrolli all tegutsevad meedia järelevalveorganid, mis võivad hakata meedia sisu määrama. Meedia eneseregulatsioon peab toimuma meedia enese ning kodanikuühiskonna üksuste kokkuleppel, mitte riigivõimu osalusel.
Durbanis toimuva rassismikonverentsi lõppdokumentide meediasoovitusi on kritseerinud mitu rahvusvahelist meediaorganisatsiooni. EALL edastas ettepanekud Eesti delegatsioonile augusti lõpus.
EALL