Pressinõukogu arutas Andres ja Oleg Sõnajala kaebust Äripäeva veebiküljel 9. aprillil ja Äripäeva paberväljaandes 10. aprillil avaldatud artikli „Sõnajalad pääsesid 94 miljoni nõudest“ peale ning otsustas, et Äripäev on rikkunud head ajakirjandustava.

Artiklis on kirjas, et Andres ja Oleg Sõnajalg ei pea maksma 94,3 miljonit krooni ASi Ämäräld pankrotipessa, sest „Riigikohus tunnistas nende juhtimisalase nuriteo aegumist“. Äripäev avaldas 22. aprillil lehes vabanduse, kuna paberlehes kasutati sõna „kuritegu“.

Andres ja Oleg Sõnajalg kaebasid Pressinõukogule, et artiklis on neid käsitletud kurjategijatena enne kohtuotsust, lisaks oli tegu tsiviilvaidlusega ning sõna „kuritegu“ kasutamine pole õigustatud. Samuti pole kaebajad rahul, et artiklis esitatu ei vasta Riigikohtu lahendile ning artikkel sisaldab seetõttu eksitavat infot. Oleg Sõnajalg saatis toimetusele 10. aprillil e-postiga vastulause, kuid toimetus seda ei avaldanud.

Äripäev vastas Pressinõukogule, et uudise puhul oli tegu Riigikohtu otsuse vahendamisega. Äripäeva veebiküljel nimetati hiigelsumma kadumist juhtimisalaseks nuriteoks, mille keeletoimetaja muutis paberlehes kuriteoks. Äripäev vabandas eksitusele osutades 22. aprilli lehes.

Pressinõukogu otsustas, et Äripäev on rikkunud ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.4., mille järgi ei või ajakirjandus inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust. Pressinõukogu hinnangul ei ole sõna „kuritegu“ kasutamine artiklis põhjendatud.

Samuti rikkus Äripäev eetikakoodeksi punkti 5.2., mille kohaselt tuleb vastulause avaldada viivitusteta ja märgataval kujul ilma toimetusepoolsete hinnanguliste kommentaarideta. Pressinõukogu hinnangul on Äripäev kui päevaleht vastulause avaldamisega põhjendamatult kaua venitanud. Äripäev avaldas vastulause 22. aprillil, kuigi Oleg Sõnajalg saatis vastulause toimetusele 10. aprillil.

Pressinõukogu taunib, et Äripäev pole oma vabanduses olnud siiras, sest on selles Andres ja Oleg Sõnajalga kaudselt kurjategijateks nimetanud.