Pressinõukogu arutas Justiitsministeeriumi kaebust 7. oktoobril 2010 Eesti Ekspressis ilmunud artikli „Kohus: kaos Murru vanglas on justiitsministeeriumi süü“ peale ning otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Artiklis on juttu neli aastat uurimise ja kohtu all olnud endisest vanglajuhist, kes mõisteti õigeks. Artikkel väidab, et vangla probleemidega olid detailideni kursis mitmed ametiisikud, kuid probleeme ignoreeriti.

Justiitsministeerium kaebas Pressinõukogule, et artikkel sisaldab valeväiteid ja eksitavat infot ning artikli juhtlõik on lugejaid eksitav. Kaebaja leiab, et artiklis on segamini uudised, arvamused ja oletused. Samuti ei ole kaebaja rahul, et Eesti Ekspress ei avaldanud järgmises lehenumbris nende vastulauset.

Eesti Ekspress vastas Pressinõukogule, et artikkel tugineb Harju Maakohtu otsusele. Toimetus selgitas, et artikli pealkirja puhul pole tegemist tsitaadiga, vaid see on ajakirjaniku tõlgendus ligi 200-leheküljelisest kohtuotsusest. Lehe väitel oli avalikkusel õigus teada saada, kelle tegevus või tegevusetus vanglas valitsenud korralagedusel tekkida laskis. Eesti Ekspress märkis, et ei olnud nõus vastulause esialgset varianti avaldama, sest avastas sellest valeinfot. Edasised kooskõlastused vastulause osas aga lehe väitel ei õnnestunud selle ilmumiseks piisava aja jooksul.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Ekspress rikkus ajakirjanduseetika koodeksi 4.11., mis ütleb, et pealkiri ei või auditooriumi eksitada. Pressinõukogu hinnangul on pealkiri „Kohus: kaos Murru vanglas on justiitsministeeriumi süü“ kindlasti eksitav selles osas, et kohus ei ole niiviisi öelnud. Seda kinnitab ka leht ise oma vastuses Pressinõukogule.

Eesti Ekspress rikkus ka ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik kuulama ära kõik osapooled. Pressinõukogu hinnangul artikli põhisüüdistuse osas (vastutus vanglas toimunu eest) justiitsministeeriumi esindajad sõna ei saanud.

Samuti rikkus Eesti Ekspress koodeksi punkti 5.2., mille järgi on vastulausega õigus parandada avaldatud materjalis esinevaid faktivigu ja tsitaate. Pressinõukogu leiab, et kasvõi artiklis olulist tähtsust omanud kohtuniku ebatäpse tsitaadi parandamiseks oleks pidanud justiitsministeerium saama võimaluse vastulauseks. Ka oleks vastulause avaldamine leevendanud probleemi, et artiklis ei saanud ministeerium tema kohta esitatud süüdistuste kommenteerimiseks võimalust. Pressinõukogu arvates oleks leht ja kaebaja pidanud jätkama läbirääkimisi vastulause teksti osas kuni mõlemaid pooli rahuldava sõnastuseni.