Kaebus nr 407
Pressinõukogu otsus 19.04.2012 | TAUNIV.
Eesti Päevaleht rikkus head ajakirjandustava.

Pressinõukogu arutas Aigar Kallase kaebust Eesti Päevalehes 5. jaanuaril 2012 ilmunud artikli „RMK juht kandis oma MTÜ-le kümneid tuhandeid eurosid“ ja 6. jaanuaril ilmunud artikli „Prokuratuur hakkas RMK spordiklubi asja uurima“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Mõlemad artiklid käsitlevad RMK poolt RMK töötajate loodud MTÜ-le Spordiklubi Metsasõbrad kantud raha, mis Päevalehe hinnangul ei ole kooskõlas korruptsioonivastase seadusega.

RMK juhatuse esimees Aigar Kallas kaebas Pressinõukogule, et 5. jaanuari artiklis ei ole faktid ja hinnangud selgelt eristatud ning ta ei ole saanud võimalust kommenteerida süüdistust, et on RMK juhina osalenud võimalikus maksupettuses. Samuti leiab kaebaja, et mõlema artikli pealkirjad ja fotode allkirjad on eksitavad. Kaebaja märgib, et on küll MTÜ liige ja selle asutajate hulgas, kuid ei kuulu juhatusse.

Eesti Päevaleht vastas, et sõna „oma“ kasutamisega 5. jaanuari artikli pealkirjas soovis leht välja tuua Aigar Kallase seotuse MTÜga just korruptsioonivastase seaduse kontekstist lähtudes. Artiklis esitatud küsimuste eesmärk oli panna lugeja iseseisvalt mõtlema, märkis leht oma vastuses. 6. jaanuari pealkirja kohta märgib Päevaleht, et „hakkas uurima“ kasutamist ei saa tõlgendada tähenduses, et alustati kriminaalmenetlust. Lehe väitel võib seda vaadelda kui püüdu midagi välja selgitada. Leht lisas, et arvestades artiklite konfliktsust, suhtles ajakirjanik aktiivselt kaebajaga ning andis talle võimalusi selgitusteks. 6. jaanuari artikkel sisaldab lehe väitel täismahus Aigar Kallase vastulauset.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus 6. jaanuaril ilmunud artikliga „Prokuratuur hakkas RMK spordiklubi asja uurima“ ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Kuna nimetatud artikkel ilmus uudisteküljel, eeldab see, et lugu ei sisalda ajakirjaniku hinnanguid küsimuste näol. Loos olnud küsimuse väidetava maksupettuse kohta võinuks ajakirjanik esitada arvamusküljel või küsida sellele kaebaja kommentaari. Vastamata küsimusena jätab see mulje kui väitest.

Pressinõukogu