Pressinõukogu arutas Viive Aasma kaebust Eesti Päevalehes 8. oktoobril 2014 ilmunud arvamusloo „Ühe vanema kapriis annetuse aadressil“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Arvamuslugu on vastus samal leheküljel olevale Viive Aasma arvamusloole. Mõlemas loos on juttu linnakoolide juurde loodud sihtasutuste poolt lapsevanemate käest küsitavatest vabatahtlikest annetustest.

Viive Aasma kaebas Pressinõukogule, et artiklist kaks kolmandikku ja ka pealkiri on suunatud tema halvustamisele. Kaebaja ei ole rahul, et talle ei antud võimalust end sellise solvamise eest kaitsta. Kaebaja lisas, et ta ei ole avaliku elu tegelane ja ei ole rikkunud ühtegi seadust. Kaebaja märgib, et tema jaoks oli üllatus, et tema loo kõrval ilmus Eesti Päevalehe ajakirjaniku arvamuslugu, mis ründas tema isikut. Viive Aasma leiab, et ajakirjanik rikkus tema eraelu puutumatust tuues mängu tema lapse, kes ei ole asjasse puutuv isik. Samuti ei ole kaebaja rahul, et ajakirjanik toob artiklis välja tema töökoha.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et ajakirjaniku artikli näol oli tegemist Viive Aasma arvamuslugu tasakaalustava teistsuguse arvamusega. Leht märkis, et tegemist on arvamuskülje rubriigiga „Poolt ja vastu“. Leht lisas, et kogu teemapüstitus sai alguse kaebaja lapse koolist ja seega ei saa väita, et laps ei ole asjassepuutuv isik. Lapse nime ja ülikooli, kuhu ta õppima suundus, artiklis ei avaldatud.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu hinnangul on mõlemad pooled formaalselt küll sõna saanud, kuid kui Viive Aasma esitas väljaandele oma avamusloo paludes see avaldada, ei teadnud ta millal ja kus (nn rubriik „Poolt ja vastu“) see ilmub. Lisaks käsitleb Viive Aasma lugu süsteemi ja selle kitsaskohti, ajakirjaniku lugu keskendub peaasjalikult kaebaja ja tema seisukohtade isiklikule ründamisele.

Samuti rikkus leht koodeksi punkti 3.5., mis näeb ette, et toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali korral, info tõesust ja allikate usaldusväärsust. Ajakirjaniku arvamusloos süüdistatakse kaebajat, et tema lapse eest õppemaksu ei tasutud, kuid ühtegi tõendit leht selle kohta ei loos ega ka vastuses Pressinõukogule ei esita.