Pressinõukogu arutas Põhja-Tallinna valitsuse kaebust Eesti Päevalehes 8. jaanuaril 2016 ilmunud artikli „Revisjonikomisjoni liige otsib Põhja-Tallinna „kadunud arveid““ peale ja otsustas, et leht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Artikkel räägib sellest, et Põhja-Tallinna halduskogu revisjonikomisjon üritab pikemat aega uurida oktoobris toimunud eakate tänuüritust, kus jagati linnaosavanema pildiga kakskeelseid kaarte ja kutsuti suusõnaliselt Hundisilma avatud uste päevale. Revisjonikomisjoni esimees soovis jõuda algdokumentideni, kuid ei saanud neid ja kahtleb nüüd, kas need üldse olemas on. Dokumente ei saanud ka Eesti Päevaleht.

Põhja-Tallinna valitsus kaebas Pressinõukogule, et linnaosavalitsus vastas nii revisjonikomisjoni esimehele kui ka ajakirjanikule, kuid ei saanud esitada dokumente, mida ei ole kohustatud koostama ja olemas ei ole. Kaebaja märgib, et kõiki artiklis olevaid küsimusi revisjonikomisjoni esimees oma teabenõudes ei esitanud. Kaebaja kinnitas, et on kasutanud kohvikut õigusaktide kohaselt ning nii ostumenetluse korraldamisel kui ka hinnapäringute tegemisel ei ole vaja koostada vanema korraldust. Kaebaja lisas, et kohvikuarve koopiat linnaosavalitsuselt ei küsitud. Kaebaja märkis, et artikli pealkiri on eksitav, sest ükski arve ei ole kadunud.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et andis sõna konflikti kõigile osapooltele. Leht märkis, et Põhja-Tallinna valitsus ei ole teabenõudevastustes kirjeldanud arvete ja algdokumentide puudumist ning teabenõuete vastavaid punkte kaebaja lihtsalt eiras. Seetõttu polnud ka võimalik tuua kaebuses esitatud teemaarendust artiklisse. Fraasi „kadunud arved“ esitas Päevaleht uudise pealkirjas jutumärkides ja kujundina. Kuna kaebaja ei väljastanud lehele arveid, on kujund kohane ning võib tähendada nii reaalselt kadunud arveid kui ka seda, et dokumente ei olegi olemas, märkis toimetus. Eesti Päevaleht rõhutas, et pärast uudise ilmumist ei ole Põhja-Tallinna valitsus pöördunud lehe poole, mis tähendab, et ei soovitud ümber lükata ühtegi fakti ega esitada vastulauset.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu leiab, et kaebaja oleks pidanud Eesti Päevalehele antud vastustes välja tooma, et osasid dokumente ei ole, sest nende koostamise kohustus puudus.

Pressinõukogu ei pea artikli pealkirja eksitavaks, sest ei ajakirjanik ega ka revisjonikomisjoni esimees ei teadnud, et osasid dokumente lihtsalt ei ole või et linnaosavalitsus neid teabenõuetele vastates ei pidanud vajalikuks mainida. Pressinõukogu leiab, et pealkiri vastab artikli sisule.